Loe IRLi ülevaadet valijaga sõlmitud lepingu täitmisest!
IRL on täitnud kaks aastat tagasi valijaga sõlmitud lepingu, teatas erakond hiljuti oma kodulehele pandud pikemas ülevaates, millele on lisatud video. Alljärgnev on IRLi ülevaade valimislepingu täitmisest.
IRL täidab lepingu valijaga!
Valimislepinguga kohustub IRL aastatel 2011-2015:
1. Viime Eesti uuele majanduskasvule. Selleks alandame maksukoormust, hoiame riigieelarve tasakaalus ja toetame jõuliselt ettevõtlust, et luua uusi töökohti.
Seis hetkel:
- Eesti majandus oli eelmisel aastal Euroopa üks kõige kiiremini kasvavaid.
- Tööpuudus on Eestis madalam kui Euroalas tervikuna. Euroala töötuse määr oli septembris 11,6 protsenti, Eestis 10 protsenti.
- Keskmine brutokuupalk oli Eestis 2012. aasta III kvartalis 855 eurot. Aastaga on tõusnud keskmine brutokuupalk 5,7%
- Tänu majanduskasvule on 2013. aasta riigieelarves võimalik tõsta ka avaliku sektori palku. Suuremat palka on võimalik maksta nii õpetajatele, päästjatele, politseinikele, meditsiinitöötajatele kui ka kaitseväelastele.
- Sellest aastast alaneb ka töötuskindlustuse maksemäär 4,2 protsendilt 3 protsendile, mis jätab keskmiselt igale perele 180 eurot aastas rohkem palgaraha kätte.
- Oleme teinud ettepaneku võimalusel tõsta tulumkasuvaba miinimumi juba järgmisest aastast
Seis hetkel:
- Vanemapension on seadusena vastu võetud. Käesolevast aastast järk-järgult rakenduva seaduse kohaselt hakkavad nii praegused kui ka tulevased pensionärid saama lisapensionit iga ülesse kasvatatud lapse eest.
- Kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale makstakse ühe lapse eest kolme aastahinde vääringus lisapensionit ehk 184,8 eurot aastas, kahe lapse eest ligi 369,6 eurot lisapensionit ja nii iga lapse pealt edasi. Enne 1991. aastat sündinud laste eest makstakse lisapensionit ühe aastahinde vääringus.
- 2013. aastast sündinud laste eest hakkab riik maksma 4% riigi keskmiselt maksustatavalt töötasult II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Juurdemaksed tagavad, et ema või isa pension ei ole hiljem väikelapse kasvatamise tõttu ebaõiglaselt väiksem.
3. Kehtestame tasuta kõrghariduse, et hea haridus oleks noortele kättesaadav sõltumata nende pere sissetulekutest. Selleks rahastame täiendavalt kõrgkoole nii, et avalikes ülikoolides oleks täiskoormusega eestikeelne õpe maksuvaba.
Seis hetkel:
- Tasuta kõrgharidus on seadusena vastu võetud - sellest sügisest on täiskoormusel eestikeelne õpe kõrgkoolis tasuta.
- Tasuta õppega suureneb kõrghariduse rahastamine 25% ning lisandub 3500 täiendavat tasuta õppekohta.
- Vastu on võetud ka vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, mille suuruseks on vastavalt üliõpilase majanduslikule olukorrale 220, 135 või 75 eurot. Õigus õppetoetusi saada on hinnanguliselt kuni 37 protsendil üliõpilastest.
- Kõrgharidusreformiga paraneb oluliselt kõrghariduse kättesaadavus ja efektiivsus.
4. Seisame kodukulude alandamise eest, et kodudega seotud kulud oleksid peredele jõukohasemad. Selleks vabastame kodud maamaksust. Küttekulude vähendamiseks toetame korterelamute soojustamist ning ohjeldame monopole.
Seis hetkel:
- Kodualune maamaksu kaob üleriigiliselt 2013. aastal. See jätab koduomanikele aastas kätte täiendavalt umbes 13 miljon eurot.
- Alates 2010. aasta septembrist on korterelamud investeerinud soojuskindlamaks renoveerimisse riigi rekonstrueerimistoetuse abil 58 miljonit eurot. Selle summa eest on soojuskindlamaks renoveeritud või renoveeritakse üle 500 kortermaja ning nende majade oodatav energiasääst on 40%. See on väga arvestatav kokkuhoid küttearvetelt, mis on tänaseks puudutanud ligikaudu 40 000 inimest.
- Renoveerimisprogrammiga jätkame! Selle aasta riigieelarves oleme ette näinud täiendavad 10 miljonit eurot kortermajade sooja ja energiasäästlikumaks muutmiseks.
- Lasterikaste perede kodutoetust on saanud ligi 1500 paljulapselist pere ligi 15 miljoni euro eest. Lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks on 2013. aastal sarnaselt 2012. aastaga kavandatud veidi rohkem kui 2,5 miljonit eurot.
5. Lähtume rahvuslikest huvidest ja jätma rumalused tegemata. IRL ei lase kehtestada astmelist tulumaksu ega viia Eestit üle palgaarmeele.
Seis hetkel:
- Koalitsioonileping välistab Eestis astmelise tulumaksu.
- Kaitsekulutuste osakaal tõusis 2012. aastal 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja palgaarmeele üleminek on selles koalitsioonis välistatud.
