Rootsi sõjateaduse akadeemia toetab kindrali väidet vaid nädalase vastupanuvõime kohta

Värske akadeemiline uurimus toetab Rootsi kaitsejõudude ülemjuhataja kindral Sverker Göransoni hiljutist väidet, et Rootsi suudab välisele rünnakule vastu panna maksimaalselt ühe nädala.

„Kas me suudame ennast kaitsta ühe nädala?“ on Rootsi kuningliku sõjateaduse akadeemia sel nädalal avaldatud uurimuse pealkiri, vahendab The Local.

Uurimuses kajastuvad Rootsi kaitsejõudude ülemjuhataja Göransoni jaanuari alguses esitatud väited, et riik suudab pärast korduvaid kaitse-eelarve kärpeid rünnakut tagasi tõrjuda vaid umbes nädala.

Göranson on praegu ületöötamise tõttu haiguspuhkusel.

Akadeemia 2011. ja 2012. aastal läbi viidud uurimus toetab aga kindrali seisukohta.

„Me arvame, et kaitsejõududel ei ole usutavat võimet kaitsta kogu Rootsit,“ märgivad uurimuse autorid. „Võimaliku rünnaku puhul Rootsi vastu vajame me alati abi väljastpoolt.“

Göransoni avaldus algatas Rootsis debati võimaliku NATO-sse astumise üle.

Akadeemia uurimuses kutsutakse üles põhjalikumalt analüüsima, kas Rootsil on konflikti puhuks olemas vajalik välistoetus.

„Me leiame, et võimud peaksid kiiresti uurima sellise abi saamise tingimusi ja võimalusi,“ öeldakse uurimuses. „Nii et igasugune potentsiaalne kriis Läänemere piirkonnas oleks võimalik kiiresti lahendada, vältides sellega sõjategevuse alustamist.“

Akadeemia tõi esile personali, vägede varustamiseks vajaliku logistikavõimekuse, õhutõrje, tankidevastase relvastuse ja lennukite nappuse.

Edasi märgiti, et Rootsi kaitsejõudude üha suurenev osalemine välismissioonidel on fookuse koduselt riigikaitselt eemale viinud.

Uurimuses toodi eriti strateegilise ja haavatavana esile Rootsi ja Läti vahel Läänemeres asuv Gotlandi saar.