Toomas Kümmel: Vahur Krafti osalemine Eesti Panga pettuses oli otsene ja vahetu
Eesti Panga VEB-fondi auditi järeldus, et 32 miljoni dollari väärtusega „valeandmetega kirja“ loomine oli planeeritud tegevus, leiab aina enam kinnitust. Nagu seegi, et sellega oli kõige vahetumalt seotud tollane keskpanga president Vahur Kraft.
Eesti Panga VEB fondi avalikustatud auditist selgus, et keskpank saatis 5. aprillil 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale teadlikult külmutatud rahade kohta valeandmeid sisaldava kirja. Tolleaegse Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Krafti allkirjaga dokument teatas, et firmale TSL International kuulub nõudeid külmutatud rahale 32 327 675 miljoni dollari väärtuses. Tegelikult vene viinaärimehele Aleksandr Mattile kuulunud firmal nõudeid ei olnud. Nimetatud summa kattus aga Eesti valitsuse ja Eesti Panga nõuete summaga. See ei olnud juhuslik kokkulangevus.
Krafti "planeeritud tegevus"
Eesti Panga auditi avalikustamisel kasutati valeandmetega kirja loomise ja eesmärkide kohta mõistet „planeeritud tegevus“. Seega valeandmete esitamine oli teadlikult kavandatud tegevus, mille eesmärgiks sai sellisel juhul olla vaid selle summa (32 miljonit dollarit) VEB-i külmutatud kontolt väljakantimine või Ardo Hanssoni sõnul „lahtisulatamine.“
Nordea Eesti filiaali juht Vahur Kraft on Eesti Panga auditi järeldused selles osas kahtluse alla seadnud. Meediaga suhtlemisest visalt keelduv Kraft on väljastanud vaid endale alluva suhtekorralduse kaudu paar üldise sisuga pressiteadet. Hetkel viibib Kraft korralisel puhkusel. Kraft väitis, et on oma elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid kindlasti mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid. Krafti väidet uskudes, tuleks selgitada Eesti Pangas tema juhtimise ajal peitunud kahjurid, kes keskpanga mainet kaalule pannes sokutasid talle allkirjastamiseks 32 miljoni dollariga „eksituse“.
1995. aastal oli VEB fondi juhatajaks Eesti Panga asepresident Enn Teimann, kes samuti ei mäleta sellest kirjast midagi ning ei tea, kuidas valeandmed tekkisid. Tehing 32 miljoni dollariga viidi lõpuni 1998.aasta kevadeks, mil VEB fondi juhatas juba Vladimir Mihailov.
Vahur Kraft oli teadlik ja kirjutas alla kõikidele Eesti Panga nõuet käsitletavatele kokkulepetele ja lepingutele Põhja-Eesti Panga ja Ühispangaga. Samuti oli ta isiklikult tegev kirjavahetuses selle 32 miljoni dollari lõplikus lahtisulatamises VEB-i külmutatud arvetelt.
Kirjutada mitmel erineval korral alla valeandmetega kirjadele ei saa olla eksitus ega juhus. Tegemist saab olla ainult teadlikult planeeritud pettusega.
Kraft oli pangapettuses otseselt tegev
Mainitud 32 miljoni dollariline eksitus ei olnud ainus Krafti poolt alla kirjutatud valeandmeid sisaldunud kiri selles loos. Aleksandr Matti TSL Internationalile kanditud nõue kanti VEB-i külmutatud arvelt ära kolmes osas: 1 827 675 dollarit 25. augustil 1997; 10 miljonit dollarit 17. märtsil 1998 ja viimane osa 20,5 miljonit dollarit 29. mail 1998.aastal.
29. mail 1998. aastal läks Eesti Pangast VEB-i ka järjekordne kiri. Selles teatatakse mitte Eesti residentide nõuete suurus. Selleks ajaks oli neid võrreldes 1995. aastaga järgi jäänud kolm. TSL Internationali nõudeks valetatakse 20,5 miljonit dollarit. Enne vimase osa lahtisulatamist, läks Eesti Pangast VEB-i teele järjekordne kiri.
Eesti Pank teatab: „Palume maha kanda Eesti Vabariigi blokeeritud arvetel olevad Eesti Vabariigi mitteresidentide vahendid ja need vastavalt määratule üle kanda. Samuti ei ole me vastu Eesti Vabariigi blokeeritud vahendite kandmisele meie blokeeritud arvetele,“ edastatakse kirjas. Kirjale on alla kirjutanud Eesti Panga president Vahur Kraft.
Täpselt samal päeval, 29. mail 1998, kantakse 20,5 miljonit dollarit VEB-i külmutatud kontolt TSL International arvele Väliskaubandus Peterburi osakonnas.
Eesti Panga presidendile Kraftile saabub VEB-ist ka vastus, kus öeldakse, et pank ei ole selle tehingu vastu. Sellega oli 32 miljoni dollari ärakantimine VEB-i külmutatud arvetelt lõpule viidud. Raha edasine liikumine on juba järgmine teema.
