Uuring: mullu käis arsti juures 72 protsenti elanikest
Tervishoiukorralduse juures on inimesed enim rahul perearstisüsteemi, arstide hea ja sõbraliku suhtumise, arstiabi kättesaadavuse ning digiretseptiga, teatas sotsiaalministeerium.
Hinnangud tervishoiukorraldusele on mullusega võrreldes viis protsenti tõusnud, rahul või pigem rahul on 67 protsenti elanikkonnast. Arstiabi kvaliteeti hindas heaks või pigem heaks ligi 80 protsenti elanikest, mis on läbi aastate kõrgeim. Hinnangud kättesaadavusele olid mõnevõrra madalamad kui hinnangud tervishoiukorraldusele ja arstiabi kvaliteedile – heaks või pigem heaks hindas kättesaadavust 55 protsenti elanikkonnast (2011. aastal oli see 51 protsenti).
Sotsiaalminister Taavi Rõivas tõstis esile elanikkonna kõrgeid hinnanguid perearsti- ja õe tööle ning perearstisüsteemile tervikuna.
„Panustame järjepidevalt esmatasandi arstiabi tugevdamisse. Selle aasta algusest lisandus võimalus palgata teine pereõde, mille eesmärk on tugevdada perearsti meeskonda ning pakkuda patsiendile veelgi paremat abi,“ ütles Rõivas.
Sotsiaalminister julgustas väiksemate tervisemurede korral helistama ka perearsti nõuandetelefonile 1220. „Uuring näitab, et seda võimalust kasutatakse üsna vähe, kuigi professionaalsed nõuanded on kõigest telefonikõne kaugusel. Kindlasti võiksid inimesed rohkem sellele numbrile helistada ja mingil määral aitaks see ka vähendada erakorralise meditsiini osakondade koormust.“
Inimesed hindavad oma viimase kokkupuute põhjal kõikide tervishoiutöötajate tööd kõrgelt. Mullu pöördus oma terviseprobleemidega arsti poole 72 protsenti elanikest. Kõige enam külastati perearsti, eriarsti juures käis 38 protsenti elanikest. Sealjuures on tõusnud nende inimeste arv, kes pidid eriarsti vastuvõtule pääsemist ootama enam kui kaks kuud.
Suurim mure on järjekorrad
„Elanike suurim mure tervisesüsteemis on ravijärjekorrad,“ ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
„Kuigi oleme ravijärjekordade leevendamisega süsteemselt tegelenud, on see meie jaoks jätkuvalt oluline teema. Haigekassa on kättesaadavuse parandamiseks pidevalt suurendanud ambulatoorsete ja päevaravi juhtude arvu, samas tõuseb iga aastaga nii pere- kui eriarstiabi vastuvõttude arv. Sel aastal rakendub uus ravijärjekordade jälgimise süsteem, mis annab tegelikest ooteaegadest parema ülevaate ja võimaluse planeerida senisest täpsemalt teenuste mahte. Ühtlasi lühenevad tänavu mitmete suurte operatsioonide järjekorrad tunduvalt, näiteks suurte liigeste endoproteesimine, kurgu-nina-kõrvaoperatsioon, hooldusravi jne. Kindlasti aitaks ravijärjekordade pikkust ühtlustada elanike soovitud üle-eestiline digiregistratuur,“ lisas Ross.
Võrreldes 2011. aastaga on märgatavalt kasvanud nende inimeste hulk, kes on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostes saanud apteegist valida soodsaima hinnaga ravimi.
„Kulutused ravimitele moodustavad suure osa patsientide omaosalusest. Viimastel aastatel oleme vastu võtnud mitmeid otsuseid, et omaosalust langetada,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „2009. aastaga võrreldes on ravimid keskmiselt üheksa protsenti soodsamad ja inimeste omaosalus on ravimite ostmisel langenud tervelt 22 protsenti.“
Lisaks retseptiravimite korraldusele paluti elanikel hinnata ka seda, kuidas nad jäi rahule viimasel korral digiretseptiga ravimi väljaostmisel digiretsepti kasutamisega. Rahulolevaid elanikke on 85 protsenti.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, Eestis pakutavale arstiabile ning rahulolust tervishoiukorralduse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Seekord küsitles GfK Custom Research Baltic möödunud aastal ajavahemikus 15. november kuni 9. detsember suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15–74 eluaastat.
