Mis küll toimub asju lõhkuva ja rikkuva inimese peas?

Me oleme kõik näinud tänavatel mõnda järgmistest piltidest: prügikast, millel on põhi alt ära pekstud või majasein, mis on labaseid nilbuseid täis soditud. Tekib küsimus, kas tõesti on mõnel inimesel sedavõrd primitiive mõttetegevus, et lihtsalt ei saa mööda kõndida objektist seda lõhkumata?

"Sest see on fun," kõlaks tüüpilise tänaval või kaubanduskeskustes jõlkuva teismelise vastus eelpool esitatud küsimusele. Aga selline asjade lõhkumine ja täissodimine ei piirdu tegelikult n-ö teismeliste "ulakusega" - sellest võtavad osa ka inimesed, kes pikemat aega täisealised on olnud. See ilmestab edukalt, et täisealisus ei näita veel seda, et tegemist oleks täiskasvanuga. Rusikates ja jalgades näib jõudu olevat küll, lihtsalt mõistus ei suuda kuidagi järele jõuda.

Miskipärast jääb mulje, et prügikasti lõhkumisel või ootepaviljoni klaasi "sisse löömisel" on noorte jaoks julguse ja dominantsi märk küljes. Tegelikkuses on see kõige ehedam matslikuse tunnusmärk. Suutsin ise noorukiea mööda saata nii, et ei pidanud midagi enda tõestamiseks lõhkuma ja tean paljusid teisi, kes on samamoodi hakkama saanud. Ei jäänud seepärast tüdrukutele mulje avaldamata, seda tehti lihtsalt teistel viisidel, enamasti midagi luues mitte hävitades.

Kogu asja juures kõige hirmuäratavam on see, et pahatihti pole rikkujateks-lõhkujateks mitte "noored pullid" mehepojad, vaid blondid geelküüntega "mimmud". See on kõhe, kuid ei pane enam imestama - ilmekalt näitas teismeliste tüdrukute poolt väljanäidatavat vägivaldset ja hoolimatut käitumist hiljutine koolivägivalla juhtum. Kui juba inimesele suudetakse sellist valu põhjustada, siis pole suur asi möödaminnes mõni objekt pilpaks peksta.

Sellised ilmingud ühiskonnas tekitavad ennekõike viha ja vimma, kuid peaksid eelkõige täiskasvanud ja eriti noorte kasvatamisega tegelevad inimesed panema mõtlema ja analüüsima, kus on tehtud möödalaskmine ning mida tuleks parandada. Ise nad ennast kätte tõenäoliselt ei võta, sest lõhkumine, laaberdamine ja ropendamine on ju noorte jaoks teadupärast väga fun.

Pole ka mingi argument, kui ennast täiskasvanuks pidav inimene selliste noorte tegevuse kaitseks välja astub väitega "Alati on nii olnud, et tehakse lolluseid ja mõnikord soditakse sein täis" - sellise inimese puhul on näha, et tegelikult pole mõttetegevus just eriti kaugele arenenud ning täiskasvanuks olemine näib pigem kõmiseva tühja tünnina ehk õiguste kogumina, millega ei kaasne kohustuseid. Ja selline eeskuju antakse väga selgesõnaliselt edasi ka noortele. Seega tuleb täiskasvanutel enne omavahel selgeks rääkida ja korrektuurid teha, sest meie käitumine mõjutab noori - alles siis võib lootma hakata, et lõhkumistele ja täiesti absurdsetele vägivallapuhangutele lõpp võiks tulla.