Suri kirjanik Heino Kiik
Täna lahkus Eesti Kirjanike Liidu kauaaegne liige Heino Kiik, teatas Eesti Kirjanike liit.
14. mail 1927 sündinud agronoomiharidusega Heino Kiik on alates 1963. aastast on vabakutseline kirjanik. Peale ilukirjanduslike teoste on ta avaldanud hulgaliselt oma tegevust kirjeldavaid päevaraamatuid ja nende mugandusi, mida nimetab dokumentaalromaanideks. Ka on ta kirjutanud populaarteaduslikke raamatuid ja artikleid oma erialal ning avaldanud reisikirju. Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda (1970. aastal "Tondiöömaja" eest I koha ja 1985. aastal "Elupadriku" eest II koha), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist.
Heino Kiik on olnud kirjastuskooperatiivi Kupar esimees aastatel 1987–1989 ning seejärel kirjastuskooperatiivi Õllu omanik ja esimees.
Eesti Kirjanike Liitu kuulub Heino Kiik aastast 1969. Ta on olnud Eesti NSV Kirjandusfondi juhatuse esimees ja NSV Liidu Kirjanike Liidu Kirjandusfondi juhatuse liige aastatel 1976–1981 ning kuulunud aatatel 1976–1981 ja 1986–1989 Eesti Kirjanike Liidu juhatusse.
1990. aastate keskel püüdis Heino Kiik asutada Kaunite Kunstide Akadeemiat.
Heino Kiik on kuulunud poliitilistesse erakondadesse: Eesti Sinine Erakond 1994–2000, Eesti Demokraatlik Partei 2000–2002 ning järgnevalt Isamaa ja Res Publica Liitu.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Kiige tuntumad teosed on "Tondiöömaja" (1970), "Taimetark" (1968–1986),
sariromaan "Arve Jomm" (1971–1990), näidend "Tütarlaps ja teised" (1974),
"Maailma viljad" (1982–1986), "Mind armastas jaapanlanna" (I osa 1987, II osa 1990, III osa 1992), "Maria Siberimaal" (1988).
