Maanteeamet bussijänesele sõiduõiguse mitte andmisest: küsimus on inimese seaduskuulekuses

Äsja autokooli läbinud 18-aastane noormees tahtis reedel end maanteeameti liiklusregistri büroos (endine ARK) eksamitele registreerida, kuid selgus, et ta ei saa seda teha, kuna möödunud aasta mais sai ta ühistranspordis piletita sõidu eest trahvi.

Autojuhiloa tarvis ei saa nimelt eksamit teha inimene, kellel on kehtiv liiklusrikkumine. Liiklusrikkumised kehtivad aasta aega ja kui selle aasta jooksul vahele jääda ükskõik millise väärteoga, siis kehtib ka too varasem liiklusrikkumine nii kaua, kuni viimasest rikkumisest on möödas aasta.

Noormees jäi pooleteise aasta eest vahele kiiruse ületamisega ning möödunud aasta mais ehk üheksa kuu eest sai ta trahvi piletita sõidu eest ühistranspordis. Noormees küll teadis, et kehtiva liiklusrikkumisega ARKis eksamit teha ei saa, kuid ta teadis ka, et tema liiklusrikkumisest on möödas poolteist aastat. Nii tuli talle maanteeameti liiklusregistri büroo eksamile mitte lubav vastus ootamatult.

„Vastasin kohe, et mis see olgu. See [ühistranspordis saadud trahv] ei puutu ju kuidagi liiklusrikkumisse. Sama hästi, kui ma tänaval suitsetades trahvi peaks saama, siis ma ei tohi autojuhilube teha või?“ oli noormees ärritunud.

Maanteeametist soovitati tal pöörduda karistusregistri poole, mille spetsialist teatas, et kui vahepeal täiendavaid rikkumisi ei lisandu, siis lähevad karistused arhiivi tänavu mais ehk aasta pärast ühistranspordis piletita sõidu eest trahvi saamist ja selle tasumist.

Noormehele selgitati, et kuigi maanteeamet vaatab tõepoolest vaid liiklusrikkumisi, siis iga uus rikkumine pikendab ka liiklusrikkumise kehtivusaega. „Karistusregistri seadus ei erista väärteokaristusi. ARK vaatab tõepoolest üksnes liiklusrikkumisi, ent karistuste arhiveerimine käib kõikide väärteokaristuste lõikes ning iga täiendav rikkumine pikendab arhiveerimise perioodi.“

Kogu saaga tuli noormehele täieliku üllatusena. „Oeh jah. Ma pole iial näinud sellist debiilsust ning samas kogenud sellist viha. Mõtlesin, kuhu ma sattunud olen. Miks riik, kus ma elan ning mida ma armastan, mulle sellist si**a kokku keerab,“ kurtis noormees, kes eksamile pääsemist peab ootama maini.

"Olin väga pettunud, kui kogu see lugu ilmsiks sai. Kõige rohkem üllatas mind see, et ka selle ala inimesed ise ei teadnud, millised jaburad seadused olemas on. Näiteks, kui ma autokooli sõiduõpetajale rääkisin oma vanast liiklusrikkumisest, millest oli möödas üle aasta, siis ta vastas, et siis see mind enam ei sega, kuna liiklusrikkumine kehtib aasta aega. Peale seda kantakse see arhiivi," selgitas ta varasemat arusaamist.

"ARKis üllatusest teada saades helistasin talle ja küsisin nõu, kuid selgus, et ma olin esimene sellise probleemiga. Ma ei taha, et süüdistama hakataks maanteeametit või karistusregistrit, kuna probleem on siiski Eesti riigi seadustes, mitte asutustes, mis neid järgivad."

Ma eksisin liiklusseaduse vastu ning kandsin korrektselt karistuse, kuid karistuse pikendamine totrate põhjuste tõttu on ülekohtune. Mul ei jää hetkel muud üle, kui oodata aasta möödumist piletita sõidust. Pean väga hoolikalt jälgima iga oma sammu ja tegu, et hoiduda kõigist võimalikest rikkumistest, mis autojuhilubade saamist jälle aasta võrra edasi lükkaks," nentis noormees.

Maanteeamet: küsimus on inimese seaduskuulekuses

Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu ütles Delfile, et kuigi liiklusrikkumise pikenemise võimalus kirjutati sisse alles 2011. juulis kehtima hakanud liiklusseadusesse, siis on see tegelikult vana põhimõte.

„Enne uut liiklusseadust oli see sätestatud karistusregistri seadustikus. See on ka varem seadusest-seadusesse kehtinud,“ kinnitas ta.

Kasesalu selgitas, et igasugune rikkumine näitab seda, kas inimene on sobiv autojuhiloa või näiteks relvaloa taotlemiseks. „Rikkumine on rikkumine ja küsimus on inimese seaduskuulekuses,“ sõnas ta. „Laps on ikka paha, ta peab nurgas edasi seisma,“ näitlikustas Kasesalu.

„Karistatus kustub ja karistusandmed arhiveeritakse teatud aja jooksul pärast karistuse ärakandmist – näiteks väärteotrahvi korral aasta pärast trahvi tasumist. Kuid see aegumine peatub, kui inimesele määratakse uusi karistusi," selgitas olukorda Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvedirektor peadirektori volitusel Kaja Puusepp.

„Antud näites peatus liiklusalase süüteo eest määratud karistatuse aegumine selle tõttu, et samale isikule määrati veel enne liiklusalase karistatuse kustumist uus väärteokaristus. Sellel, millise teo eest uus karistus määrati, ei ole eelmise karistatuse kustumisel mingit tähtsust," lisas ta.