Kadri Simson: tulumaksumäära vähendamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise mõju eelarvele on sama
"Keskerakond on varemgi juhtinud tähelepanu, et Eesti maksusüsteem on tugevalt kaldu kõrgema sissetulekutega indiviidide kasuks," kommenteeris Simson Indrek Neivelti artiklit maksukoormuse ümberjagamise kohta.
Simsoni sõnul on tänase valitsuse poliitika tulumaksumäära vähendamise ning samas käibemaksumäärade ja aktsiisi tõstmisega kasvatanud eelkõige väiksema ja keskmise sissetulekuga perede maksukoormust.
"Tulumaksumäära vähendamist kavandades räägiti palju, kuidas sellest reformist võidavad kõik palgatulu saajad," meenutas Simson. "Reaalsuses sõltub võidu suurus oluliselt palga suurusest."
Ta tõi näiteks, et ühe protsendi võrra tulumaksu alandamisest on 3000-eurose brutopalgaga inimese võit üle 22 korra suurem kui miinimumpalka teeniva töötaja võit ja selle tulemusena on ühiskonnas netopalkade erinevus veelgi kasvanud.
"Eelarvest aga viiakse välja märkimisväärne summa, mida siis püütakse toidule, eluasemekuludele ja ravimitele lisatud tarbimismaksudega tagasi teenida," kritiseeris Simson. "Kui juba raha üle on, siis peaks kaaluma tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, mis ei suurenda netotulude ebavõrdsust ühiskonnas."
Simsoni sõnul on Keskerakonna fraktsioon on algatanud riigikogus eelnõu, millega asendatakse 2015. aasta aset leidma pidanud tulumaksumäära vähendamine ühe protsendipunkti võrra tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega 2148-euroni aastas.
"Selle tulemusena võidab iga töötaja 88,2 eurot aastas ja paljud pensionärid pääsevad tulumaksu tasumise kohustusest oma pensionitõusu pealt," põhjendas Simson.
Võrdluseks tõi Simson, et täna valitsuse poolt pakutud tulumaksu alandamisest 20 protsendile võidab alampalga saaja vaid 19,6 eurot aastas. Tulumaksumäära vähendamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise mõju on riigieelarvele seejuures ühesugune ehk umbes 70 miljonit eurot.
Tarbimismakse võiks alandada
Keskerakonna hinnangul on ka tarbimismaksude tõstmine jätnud just madalama sissetulekuga inimesed halvemasse olukorda, kuna tarbimismaksud on oma olemuselt regressiivsed, mistõttu vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol suhteliselt suurema osa enda sissetulekust.
Keskerakond leiab, et tarbimismakse sundvajadustele võiks alandada. Eelkõige elektrile lisatava aktsiisi ja toasoojale lisatava käibemaksu näol.
"Ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse tõttu on Eestis tõepoolest kapitalimaksud väga madalad," nentis Simson. "Valitsuse seisukoht on kahjuks jätkuvalt, et soodne maksukeskkond loob Eestile konkurentsieelise." Simsoni sõnul on paraku selgelt näha, et see ei vasta tõele.
"Vaatamata ettevõtete maksuvabastusele on Eestis töökohti vähemaks jäänud," ütles Simson ja tõi näiteks, et kui 2008. aastal oli töötajaid, kelle eest tööandja sotsiaalmaksu maksis 658 000, siis 2011. aastal vaid 580 000 ja tänaseks veel 5000 võrra vähem.
"Kui riigil ei ole pakkuda piisavas mahus kvalifitseeritud tööjõudu, siis ei ole see riik ka ettevõtetele atraktiivne," tõdes Keskerakonna aseesimees. "Ükskõik kui soodne on ka maksukeskkond, siis kaalukeeleks on ikkagi tööjõu haridustase."
Simsoni sõnul tahab ettevõte saada valmis komplekti maksusüsteemist, kvalifitseeritud tööjõust ja korras taristust. "Ainult nii tulevad Eestisse kõrget lisandväärtust tootvad töökohad. Madala määraga klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine võimaldaks Eestil säilitada endiselt soodne maksukeskkond, aga ka panustada täiendavaid eelarve vahendeid haridussüsteemi, mis on selgelt alarahastatud," ütles Simson.
