TÄISMAHUS: Eestis käib ulatuslik ja räpane äri autovrakkidega
Autoleht ja Eesti Päevaleht kirjutasid sel nädalal, et kuni 70% Eestisse toodud Ameerika autodest on avariilised. Kuid mitte üksnes neil pole probleeme avariilisusega. „Eestis registreeritud umbes 600 000 autost on meie hinnangul umbes 50 000–100 000 tehniliste probleemidega,” ütles autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillart.
Järelturul müüdavate probleemsete autode suure arvu üks põhjus on see, et Eesti seadused lubavad ka vrakiks sõidetud autot müüa koos tehnilise passiga – nagu tervet autotki. Sillart rõhutabki, et probleem pole mitte avarii teinud ja pärast seda remonditud autode müümises, vaid selles, et ostjaid ei informeerita avarii ulatusest ja nurgatagustes töökodades tehtud remont pole nõuetele vastav. „Kui avariilisus on kõrvaldatud kvaliteetselt ja norme järgides, siis pole see probleem. Muidugi ei saa ka siis öelda, et auto on uuega samaväärne. Tal on siiski madalam väärtus, ehkki ka avariiline auto võib olla väga hea auto,” ütles Sillart.
Kontroll riiki sisenemisel
Samuti tuleb piir tõmmata sinna, kust autot ei tohiks enam taastada, sest avariis saadud kahjustused on nii rängad. Eestis tohib ka kindlustuses taastamiskõlbmatuks kuulutatud autot müüa oksjonil koos tehnilise passiga, mis laseb musta südamega autoärikatel avariilise auto kas Leedus või sageli ka Eestis pealtnäha korda teha ja kasumlikult maha müüa, kuigi tegu on neljarattalise kirstuga.
Majandusministeeriumi juures käib aga koos töögrupp, mis tegeleb seadusemuudatuse loomisega, et vrakke saaks müüa vaid metalli kokkuostu.„Alustasime eelnõu väljatöötamisega eelmise aasta lõpus. Praegu ei saa veel lubada, millal eelnõu seaduseks saab,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.
Kahjuks ei saa eelnõu piiri panna välismaalt sisse toodud romude ülesvuntsimise ärile. Nende puhul on AMTEL-il varuks ettepanek teha nii, nagu Soomes: iga riiki toodav sõiduk läbib ülevaatuse.
Praegu on teoreetiliselt võimalik riiki tuua vrakk, mis liigub ainult treileri abiga, aga kui selle paberid on „puhtad”, annab ARK sellele kohe Eesti numbrimärgi. Nii saab kusagil nurgataguses garaažis alata pahtliladumise meistriklass, kus kõver auto ilusaks silutakse. Kohustuslik kontroll Eestisse registreerimisel aitaks selliseid pettusi ära hoida. Ülevaatuspunktidele tähendaks sellise regulatsiooni loomine suurt koormust. „Kasutatud autosid tuuakse Eestisse aastas umbes 30 000. Jah, see ummistaks ülevaatuspunktid ära, aga vast oleks parem järjekorras seista kui sellises riiki lastud autos kaotada inimelu,” märkis Sillart.
