WikiLeaksi dokumentide lekitaja tunnistab end süüdi kergemates kuritegudes

USA sõjaväelane Bradley Manning, keda süüdistatakse suure hulga saladokumentide lekitamises WikiLeaksile, tunnistas end süüdi temavastase süüdistuse 22 punktist kümnes. 25-aastane Manning ei tunnistanud end süüdi kõige raskemas kuriteos, milleks on vaenlase abistamine.

Manning luges neljapäeval kohtus ette avalduse, milles ütles, et uskus, et tema lekitatud materjal aitab kaasa diskussioonile avalikkuses, vahendab BBC News.

„Ma uskusin, et kui üldine avalikkus, eriti Ameerika avalikkus, pääseb ligi informatsioonile... võiks see tekitada riigisisese debati sõjaväe rolli ja meie välispoliitika üle üldiselt,“ ütles Manning kohtus.

Manning ütles, et tunnistab end süüdi sõjaväe määrustiku vastases tegevuses dokumente WikiLeaksile saates, kuid ei tunnista end süüdi föderaalsete spionaažiseaduste rikkumises.

„Ma arvasin, et need telegrammid on parim näide vajaduse kohta avatuma diplomaatia järele,“ ütles Manning. „Ma uskusin, et need telegrammid ei kahjusta USA-d. Küll uskusin ma, et need telegrammid on piinlikud.“

Manning mainis ka oma šokki, kui avastas video lahingumissioonist Iraagis, milles tapeti helikopterist kaks uudisteagentuuri Reuters töötajat.

„Video kõige ärevusttekitavam aspekt minu jaoks oli õhurelvade meeskonna pealtnäha nautlev verejanu,“ rääkis Manning ja võrdles sõdureid lastega, kes piinavad suurendusklaasiga sipelgaid.

Manningut süüdistatakse tuhandete Afganistani ja Iraagi lahinguraportite, 250 000 diplomaatilise telegrammi ja muu salastatud materjali saatmises WikiLeaksile 2009. ja 2010. aastal, kui ta töötas USA armee luureanalüütikuna Bagdadis.

USA presidendi Barack Obama administratsioon on teatanud, et lekked seadsid ohtu väärtuslikud sõjaväelised ja diplomaatilised allikad.