DELFI GRAAFIK: Mullu võttis välismaale tööle minekuks tõendi ligi 400 tervishoiutöötajat

Mullu võttis välismaale tööle minemiseks vajaliku tõendi 389 tervishoiutöötajat, mis on 27 võrra enam kui aasta varem ja täpselt samal tasemel kui 2010. aastal.

Alates Euroopa Liiduga liitumisest on välismaal töötamiseks võtnud tõendi kokku 2643 tervishoiutöötajat, arste ja õdesid on nende hulgas enam-vähem võrdselt.

Suurimate numbritega paistavad silma üldmeditsiini, hambaravi ja peremeditsiini erialad, kellele on väljastatud vastavalt 393, 284 ja 140 tõendit.

Anestesioloogia kutsega inimesed on võtnud välismaal töötamiseks 81 tõendit, neist mullu kuus. Günekoloogid on võtnud kokku 45 tõendit, neist neli mullu. Lisaks on aastatega väljastatud veel 49 tõendit ämmaemandatele, neist 13 mullu.

Välismaal töötamiseks on aastatega terviseametist tõendi võtnud 64 radioloogi, 60 psühhiaatrit, 41 pediaatrit, 36 üldkirurgi ja 32 ortopeedi.

Väljastatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite üle peab arvestust terviseamet.

Amet selgitab oma kodulehel, et väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole võrdne.

Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55-60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest. Andmed sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid.

Näiteks arst võtab tõendi üldarstina. Residentuuri lõpetades vajab sama arst tõendit eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustuse. Samuti vajatakse korduvat tõendit kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud ka 4-5 tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel, näiteks radioloogia, osutatakse e-teenust.

Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii.