Rootsi peaministri Olof Palme mõrva uurimine sai uuesti hoo sisse
Rootsi peaministri Olof Palme mõrva kohta tuli politsei värskelt avatud vihjetelefonile üle saja kõne, millest mõned sisaldasid olulist uut informatsiooni.
Organisatsioon Palmegruppen avas tapmise 27. aastapäeval kriminaalpolitsei abiga vihjetelefoni neljapäeval kell 15 ja kogus väidetavalt mõningat uut informatsiooni. Vihjeliin suleti samal päeval kell 22, kirjutab The Local.
"Nüüd käime me läbi kõik saabunud vihjed ja vaatame millist uut ning varem uurimata informatsiooni meile laekus," ütles Palmegruppeni liige Dag Anderson.
Palme mõrva uurija Stig Edqvist meenutas detsembris, et uurimisega hakkas kõik viltu vedama juba algusest alates. "Inimesed viskasid mõrvapaigale sadu kilosid lilli, tänapäeval eraldatakse nii tõsise sündmuse puhul mitu kvartalit uurimiseks," rääkis Edqvist.
Ihukaitsjate saatel ringi käimast keeldunud Palmet tulistati lähedalt 28. veebruaril 1986, kui ta oli teel kinost koju. Tema surm oli halvav šokk riigis, kus on vähe kuritegevust.
Palme oli ülemaailmse desarmeerumise häälekas toetaja, seisis vastu kunagisele sõjale Vietnamis, rassilisele segregatsioonile Lõuna-Aafrikas ning sõjalistele režiimidele paljudes välisriikides. See tõi talle palju toetajaid, aga ka vaenlasi.
Vandenõuteooriates on süüdistatud Palme tapmises kurdi mässulisi, Iisraeli salateenistust Mossadi, Lõuna-Aafrika apartheidivalitsust, USA luuret, Nõukogude Liitu ning relvakauplejate rahvusvahelist sündikaati.
Omamaistest tegelastest on vandenõuteoreetikud süüdistanud Palme tapmises äriringkondi, ultraparempoolseid, armukadedat abikaasat ja vabamüürlasi.
Palme mõrvas esitati süüdistus Christer Pettersonile, kelle kohta arvas ka Palme naine Lisbet, et tegu on mõrvariga. Kuid kõrgema astme kohus vabastas mehe piisavate tõendite puudusel, leides, et naine võis eksida. Petterson ise on väitnud, et ta võis Palmet tulistada küll, kuid ei pruugi seda mäletada.
