Vilniuses tapetud valgevenelaste liidu esimees võis segada Venemaa tegevust Leedus

Ööl vastu kolmapäeva Vilniuses tapetud Leedu valgevene organisatsioonide assotsiatsiooni president Roman Voinitski võis ette jääda Venemaale, kellel on Leedus huve, teatas telekanal LNK.

Voinitski tapeti oma kodumaja keldris. Tema piinamisjälgede ja kinni teibitud suuga surnukeha leidis naine, vahendab Leedu Delfi.

Enne surma kaebas Voinitski kaastöötajatele ja kolleegidele, et teda ähvardatakse. Seda teadsid ka õpetajad koolis, kus ta töötas.

Mitteametlikel andmetel ähvardati Voinitskit telefoni teel. Kord oodati teda tema enda autos. Ähvardustest ja jälitamisest rääkis Voinitski veel teisipäeval teise valgevene organisatsiooni juhile.

„Ta küsis, kas mind pole ähvardatud. See oli teisipäeval, umbes kell 16-17. Tuleb välja, et siis ei olnud jäänud palju aega tema tapmiseni. Ta küsis minult, kas keegi mind ei hirmuta, kas ei helistata, kas ei kirjutata,“ rääkis valgevene kultuuriühenduse esimees Fjodor Njunka.

„Tema organisatsiooni tegevus oli alati väga ettevaatlik, ei olnud mingeid teravaid avaldusi poliitvangide, diktatuuri või sanktsioonide kohta. Neid küsimusi ta ei tõstatanud ja rääkis isegi kunagi, et sanktsioone pole vaja, et Valgevenes on olukord hea,“ ütles Leedu valgevene ühiskonnategelane Aleh Mjatselitsa.

Mitteametlikel andmetel võis Voinitski oma tegevusega ette jääda mitte Valgevenele, vaid Venemaale. Ta tegutses vastu Venemaa jõupingutustele ühendada Leedus elavad rahvusvähemused Leedu riigi vastu.

„Eesmärk on ühendada kõik rahvusvähemuste organisatsioonid väidetavalt halbade Leedu seaduste vastu. Praegusel juhul on need kolmandate riikide huvid, aga Voinitski väljendas selgelt sellise tegevuse vastast seisukohta,“ ütles Leedu seimi rahvusliku julgeoleku ja riigikaitsekomitee esimees Arvydas Anušauskas.

Ei politsei ega prokuratuur ole Voinitski tapmise kohta algatatud uurimist kommenteerinud. Kas uurimisse sekkub ka Leedu riikliku julgeoleku amet, ei ole samuti teada.