USA senat kinnitas Brennani CIA uueks juhiks
USA senat kinnitas neljapäeval senise Valge Maja terroritõrjeülema John Brennani luure keskagentuuri (CIA) järgmiseks peadirektoriks.
Brennan sai 63 poolt- ja 34 vastuhäält. Oma heakskiidu andis ka osa vabariiklastest, kelle põhjalikud küsitlemised ja kohatine venitustaktika Brennani ametissekinnitamist pidurdasid, vahendab BNS.
President Barack Obama tervitas hääletustulemust, kiites 57-aastase Brennani "kindlameelsust tagada Ameerika turvalisus, pühendumust teha koostööd kongressiga, oskust ehitada suhteid välispartneritega ja truudust väärtustele, mis meid rahvana defineerib".
Brennan on kolmas Obama riikliku julgeoleku meeskonna liige, kelle senat on riigipea teiseks ametiajaks ametisse kinnitanud.
Veebruari alguses pälvis senati heakskiidu välisminister John Kerry, kuu lõpus kinnitati kaitseministriks Chuck Hagel.
Kahekümne viie aastase CIA staažiga Brennanit peetakse USA droonioperatsioonide arhitektiks. Obama administratsioon on püüdnud neid salajas hoida, kuid seadusandjate frustratsioon teadmatuse üle ning võimalikud kohtuasjad on sundinud valitsust droonisõda avalikult kaitsma.
Brennan on kinnitanud, et Ühendriigid rakendavad droone vaid vältimatute terroriohtude vastu, mitte karistusena varasemate rünnakute eest. Ta on lubanud korduvalt, et valitsus hakkab senati luurekomiteega rohkem teavet jagama, kuid on jäänud kuulamistel konkreetsete juhtumite osas üldsõnaliseks.
Kriitikud kujutavad araabia keelt kõnelevat Brennanit õiguslikke aspekte jalge alla tallava tundetu mehena, kes viib ellu salajast sõda, mille üle omab president tohutut võimutäiust andmata aru ei kohtule, avalikkusele ega kongressile. Inimõigusrühmituste pahameele on pälvinud al-Qaida terroristide tapmised Pakistanis, Jeemenis, Somaalias ja mujal.
Vastuolulisemaid rünnakuid toimus 2011. aasta septembris Jeemenis, kui tapeti Anwar al-Awlaki ja Samir Khan, kes olid USA kodanikud ega olnud ühegi kuriteo eest süüdistust saanud.
Brennan võtab ameti üle Michael Morellilt, kes sai CIA peadirektori kohustäitjaks novembris, kui senine juht David Petraeus armuafääri tõttu tagasi astus.
