Tiina Kangro: kas medvend saaks sama vähe palka kui medõed praegu?
Eesti statistiliselt suure palgalõhe meeste ja naiste vahel annavad teatud ametialade madalamad palgad, kuid kui medõeks läheb medvend, kas ta saab siis sama vähe palka kui medõed praegu, küsis ajakirjanik Tiina Kangro.
"Kumb on muna ja kumb on kana, kas seepärast ongi medvendi nii vähe, et seal on madalamad palgad?" arutles Kangro Euroopa parlamendi infobüroo ümarlaual "Naised ja kriis: kas parem on seal, kus meid pole?".
Kui autolukksepa tunnipalk on Eestis kaks korda suurem kui inimeste hooldajal, siis ei ole Kangro hinnangul kõik korras. Ta ei pea õiglaseks, et me hindame ühiskonnas inimeste hooldamist kaks korda madalamalt.
"Muidugi on autode hooldamine tähtis, sest kui autod on halvasti hooldatud, siis võib juhtuda avarii ja palju inimesi saab surma," näitlikustas ta. „Aga kas me oleme kokku lugenud, kui palju sureb inimese sellepärast, et neid on halvasti hooldatud või hooldamata jäetud?“
Meeste ja naiste palgalõhest rääkides tõi Kangro näiteks Eesti rahvusringhäälingu, kus mehed saavad rohkem palka kui naised, sest mehed ahmivad endale rohkem tööd kui naised, kes teavad, et nad peavad jõudma kell 17 lasteaeda.
"Mehed lihtsalt teevad rohkem saateid ja saavad ka suuremat palka," ütles Kangro.
Ühiskonnas vähem hinnatud ametid
Eesti Päevalehe ajakirjanik Külli-Riin Tigasson märkis, et palgalõhe vähendamine on väga oluline, sest sellest sõltub naiste iseseisvus. Sama tähtis on tema sõnul töö- ja eraelu ühildamine.
"Eestis on suhteliselt head lasteiaiad, aga õppida võiks Soomest, et ema, kes on õhtuses vahetuses näiteks teenindussektoris tööl, saaks viia lapse lasteaeda ka õhtusesse vahetusse, näiteks õhtul kella neljast kuni kümneni," andis Tigasson soovituse. "Kui tööturg nõuab inimeselt paindlikkust, siis ka sotsiaalsfäär peaks võimaldama olla paindlik."
Ta viitas europarlamendi soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportile, mille järgi on majanduskriisis rohkem kannatanud just naised, sest tehtud eelarvekärped ei ole olnud sooneutraalsed ja need on puudutanud rohkem naisi.
"Kui avalike teenuste rahastamist kärbitakse ja selle tulemusel pikenevad näiteks lasteaiajärjekorrad, mõjutab see naisi rohkem, sest nende naasmine tööturule muutub raskemaks," ütles Tigasson.
Samuti puudutab tema sõnul naisi suhteliselt rohkem eluasemepoliitika.
Euroopa Parlamendi värske raporti järgi on majanduskriisi ajal suurenenud Euroopas nõudlus sotsiaalkorterite järgi ja pikenenud järjekorrad, kuid samas on kriisi ajal mitmed riigid nende ehitamist vähendanud. See omakorda tähendab, et näiteks perevägivalla all kannatavad naised ei saa oma meestest lahku kolida.
"Arvestades seda, et naised teenivad kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades meestest vähem, on naised oma eraelulistes valikutes vähem vabad, sest madal sissetulek tekitab majanduslikku sõltuvust," ütles Tigasson. "Kuidas sa kolid lahku näiteks vägivaldsest mehest, kui oled kassapidaja ja teenid vaid 300 eurot kuus?"
Meeste ja naiste palkade erinevuse kohta tõi Tigasson näiteks õpetajad. "Kui me mõtleme Eestis õpetajate peale, kes on valdavalt naised, siis nende madal palk ei ole kuidagi seotud nende väikese tööalase panusega," kõneles Tigasson ja viitas õpetajate tasustamata ületunnitöödele. Sama lugu on ka tema sõnul hooldustöötajatega. "Need ametid on lihtsalt ühiskonnas vähem hinnatud."
