Eesti vanglates kannab karistust 37 eluaegset vangi
Esimene eluaegse karistuse saajaks oli nüüd juba 50-ndates olev Oleg Pjatnitski, kes on oma karistust kandnud juba ENSV ajast ehk ligi 30 aastat.
Pjatnitski pandi vangi varguse pärast. Vanglas viibides toime pandud tapmiste eest mõisteti ta aga 1992. aastal surma, kuid 1993. aastal sai ta president Lennart Merilt armu ning surmanuhtluse asemel eluaegse vanglakaristuse. Hilisemate vägivallategude eest on talle mõistetud veel üks 9-aastane vanglakaristus - 2002. aastal lõi ta kaasvangile kruvikeerajaga 11 haava.
Sellest hoolimata on Pjatnitskil aga teoreetiline võimalus vahepeal tundmatuseni muutunud vabadusse pääseda, sest 30 aastat vanglas veedetud aja järel saab eluaegne vang õiguse taotleda enneaegset tingimisi vabastamist. Pjatnitski puhul juhtub see tänavu.
Politseiniku tapmine viis eluks ajaks türmi
Üks avalikkusele tuntuimad vange on aga Romeo Kalda, kelle pattude registrit ilmestab kahe inimese, sealhulgas ka politseiniku mõrv. Nende tegude eest mõisteti Kalda 1996. aastal surma, aga 1. aprillil 1997 asendas linnakohus Kaldale määratud surmanuhtluse eluaegse vanglakaristusega. Kalda on pidevalt avalikkuse eest figureerinud erinevate kaebuste ja tülide pärast vanglatega. Mitmel juhul on mees ka kohtutes võidu saanud.
Veel üks kurikuulus ja ka noorim eluaegseid vange on 1981. aastal sündinud sarimõrvar Juri Ustimenko. Ustimenko kannab karistust viie inimese tapmise, kahe inimese mõrvakatse ja mitme muu raske kuriteo eest. Tuntud sarimõrvar on korduvalt küll presidendilt armu palunud, kuid seda pole seda siiani saanud. Seaduse järgi saab Ustimenko taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist, kui tal on karistusest kantud 30 aastat ehk 2032. aastal.
Memmetapja ja nelikmõrvar
Üks avalikkuse ees hiljuti tuntuks saanud eluaegne vang on ka 1998. aastal Kohtla-Järvel nelja inimese maha laskmise eest eluks ajaks vanglasse mõistetud Anatoli Nikolajev. Kuigi Nikolajevile süüks pandavad kuriteod olid võikad, siis kirjutas hiljuti Eesti Ekspress, et nelikmõrva eest eluks ajaks vangi mõistetud mehe süüasi tuleks üle vaadata, sest tema süü kohta pole kindlaid tõendeid.
Enne eile süüdi mõistetud Audru mõrvarit Andres Võsut oli aga "värskeim" eluaegse vangistuse saanu 2010. aastal kahe eaka naise mõrva eest karistust kandev August Burkevitš. Burkevitš röövis 2009. aasta detsembris Tartumaal Tartu vallas Kobratu külas elavalt naiselt peaaegu 7000 krooni ning 2010. aasta 16. septembril tungis süüdistatav omakasu motiivil Tartu vallas Vedu külas elava 77aastase naise elumajja, kus lõi teda korduvalt kangiga vastu pead. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Kuriteojälgede varjamiseks süütas Burkevitš eramu põlema. Pärast seda läks ta Kobratu külas asuvasse eramajja, kust ta oli üheksa kuud tagasi raha röövinud. Süüdistuse kohaselt tungis ta kallale 83aastasele perenaisele ning lõi teda kirvega, mille tagajärjel naine suri. Seejärel otsis Burkevitš raha ja väärtasjade leidmiseks maja läbi ning lõpuks süütas selle põlema.
Burkevitši mõistis Tartu maakohus kahe julma röövmõrva eest eluks ajaks vanglasse ning kuigi mees kaebas otsuse edasi, siis ringkonna-ja riigikohus jätsid otsuse jõusse.
Kandis karistuse lõpuni
Teadaolevalt on ka kaks vangi Eestis oma eluaegse karistuse lõpuni kandnud. Mullu suri Viru vanglas karistust kandnud eluaegne vang Kalle Mäesepp (53). Temast sai teine Eesti eluaegne, kes oma karistuse "ära kandnud" - 2003. aastal suri vanglas mõrvar Mais Avetisjan, kirjutas Eesti Ekspress.
Mäesepp tappis 1998.aasta sügisel Rakveres kaks tuttavat ja jäi kohe politseile vahele. Suurema osa elust kinnipidamiskohtades viibinud mees oli vabaabielupaari laibad soolanud. Vaid kolm nädalat enne topeltmõrva oli tapmises ja vägistamises süüdi mõistetud mees vanglast enne tähtaega vabastatud.
Seaduse järgi võib vabaneda 30 aasta pärast
Seaduse kohaselt või eluaegne vang esitada taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks alles pärast 30 aastat vangistuses viibimist. Samas võib kinnipeetav aga presidendile armuandmispalve esitada ükskõik kuna. Kui presidendid Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves ei ole aga andnud ühelegi eluaegsele kinnipeetavale armu, siis Arnold Rüütel lühendas tuntud taksojuhitapja Mihhail Talõšanovi karistusaega 20 aastani. Nüüdseks on mees vanglast vabanenud ja teadaolevalt oma kodumaale sõitnud.
Eesti vanglates on 11. märtsi andmetega (Audru mõrvarit Võsut pole veel sisse arvestatud - toim.) 36 eluaegset vangi - Viru vanglas 17, Tartu vanglas 11 ning Tallinna vanglas 8. Justiitsministeeriumi andemetel oli 11. märtsi seisuga vanglates kokku 3281 vangi.
