JUHTKIRI: Appi, internetti tsenseeritakse

Mõned kuriteod aeguvad ja mõnede puhul antakse armu. Üks, mis ei unusta ega anna armu, on internet.

Viimane Eesti Ekspress kirjutab Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Redingi plaanist luua uus andmekaitsemäärus. Määrus lubaks inimesel nõuda näiteks Facebookilt, et see kustutaks temast tehtud foto, mille mõni teine kasutaja üles on laadinud. Sotsiaalvõrgustiku motiveerimiseks nähakse ette poole miljoni euroni ulatuv trahv.

Plaani kasuks räägib mõistagi inimese soov otsustada info üle, mida tema kohta internetist leida võib. Tööintervjuul piinlikkust tekitavate peopiltide eemaldamisest võib muidugi aru saada, aga kuidas suhtuda seadust rikkunud poliitiku nõudmisse tsenseerida tema musta minevikku kajastavat uudist?

Plaani vastased heidavadki ette peamiselt kaht asjaolu. Esiteks võib Redingi määrus ohustada sõnavabadust tsensuuri kehtestamise näol. Teiseks tunnistab isegi Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet, et info kustutamine eelkirjeldatud vormis on pehmelt öeldes võimatu. Lisaks kõikide veebisaitide sisu puhastamisele tekitab probleeme ka iga veebikasutaja võimalus info salvestada ning pärast kustutamist taas avalikustada. Kui aga lihtsalt mõne portaali poole pöörduda ja sisu kustutamist paluda, tekib probleem sellest, kuidas kindlaks teha, et kustutamist paluval kodanikul on selleks ka õigus.

Nii nagu hambapasta tuubi toppimine on keeruline, on keeruline ka ebameeldiva sisu internetist eemaldamine. Seega kehtivad veebis samad reeglid, mis päriselus - tuleb korrektselt käituda, sest loota, et keegi hiljem kõik rumalused kustutab, on ennatlik. Kuidas halvast olukorrast siiski välja tulla ehk ebameeldivast internetis leiduvast sisust distantseeruda? Kui ei aita kohus või Andmekaitseinspektsioon, tuleb paavstide eeskujul nime muuta...