Eesti esimene eluaegne vang võib tänavu vabadusse pääseda
1959. aastal sündinud Oleg Pjatnitski pandi vangi juba 1983. aastal ühe varguse pärast. Vanglas viibides toime pandud tapmiste eest mõisteti ta aga 1992. aastal surma, kuid 1993. aastal sai ta president Lennart Merilt armu ning surmanuhtluse asemel eluaegse vanglakaristuse.
Hilisemate vägivallategude eest on talle mõistetud ka lisaks veel üks 9-aastane vanglakaristus. Nimelt noris mees aastaid tagasi tüli Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga. Kui algul peksis enesekontrolli kaotanud Tenetov Pjatnitski veriseks, siis samal õhtul maksis Pjatnitski kätte ning torkas Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.
Nüüd terendab mehe silmade ees aga uks vabadusse, kuna Pjatnitskil täitub seaduse järgi ette nähtud 30 aastat vangistust ning kohus asub peagi tema ennetähtaegset vabanemist vaagima.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kaisa Lutteri sõnul ei pea ennetähtaegseks vabanemiseks vangid üldjuhul ise taotlust esitama, vaid kui saabub tähtaeg ennetähtaegseks vabanemiseks, siis saadetakse nende materjalid automaatselt kohtusse, kes teeb otsuse selle kohta, kas vang vabastada ennetähtaegselt või mitte.
Selline aeg on raskete kuritegude puhul siis, kui on kantud 2/3 karistusest, muudel juhtudel 1/2 karistusest. Eluaegse vangistuse puhul peab süüdimõistetu karistusest olema kandnud aga vähemalt 30 aastat.
Kuna Pjatnitski puhul ongi seadusega ette nähtud aeg täitunud, siis on tema suhtes alustatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust. Seda, millal kohus plaanib mehe kohtuasja arutama hakata, ei ole veel määratud.
Eesti vanglates on 11. märtsi andmetega (Audru mõrvarit Andrus Võsut pole veel sisse arvestatud - toim.) 36 eluaegset vangi - Viru vanglas 17, Tartu vanglas 11 ning Tallinna vanglas 8. Justiitsministeeriumi andemetel oli 11. märtsi seisuga vanglates üldse kokku 3281 vangi.
