Lätis käidi välja idee propagandateenistuse loomiseks
„Me võime ühiskondlikku arvamust, sealhulgas rahvusvähemuste oma, mõjutada, kasvõi välja uurides, kuidas nad mõtlevad. Näiteks okupatsioonide muuseumis on välja töötatud haridusprogramm, mis seletab okupatsioonideaegseid sündmusi, kuid ei suru peale arusaama, nagu oleks kõik migrandid okupandid. Sissesõitnute suhtumine Läti ajaloosse on hoopis teistsugune. Nende jaoks ei alga ajalugu eelmise sajandi 20. või 30. aastatest, nende jaoks algab ajalugu Nõukogude Liidust. Ja meie püüame juba sellest vaatepunktist seletada, milline oli Nõukogude Liit, miks Läti selle liige oli ja teisi tundlikke küsimusi,“ ütles Jansons Mix Newsi vahendusel.
Jansonsi sõnul on vajalik riigi rahastatud struktuuri loomine, mis vastutaks propaganda ja ajaloo interpretatsiooni levitamise eest. See asutus annaks hinnangu ja astuks argumenteeritult vastu näiteks Aleksandr Gaponenko raamatutele või Alfrēds Rubiksi filmidele, milles Läti hinnangul ajalugu valesti tõlgendatakse.
Osaliselt nõustus Jansonsiga ka teine vestlusringis osalenu, Ida-Euroopa poliitika uurimiskeskuse tegevdirektor Andis Kudors. Ta märkis, et propagandaministeeriumi Lätis asutada ei maksa, kuid informatsioonialast demokraatiat tuleks riigis piirata.
„Me ei ole Šveits, mis on ümbritsetud päikeseliste naabritega, kellel on lähedased väärtused. Väike Läti on meedia mõttes liiga avatud, meie naaber on suur Venemaa suhteliselt suletud meediakeskkonnaga, mis saab korraldusi Kremlist. Ja see informatsioonitoode, mis on kaunilt pakendatud, saadetakse Lätti. Kui me näeme, et kaotame oma vabal meediaturul palju tugevamale ja rikkamale mängijale, tuleb midagi ette võtta,“ ütles Kudors.
