SUURES PILDIS: Vaata, kuidas käib õppetöö Johannese koolis Rosmal

Kolmveerandtunni autosõidu tee kaugusel Tartust, Rosmal, asub Johannese kool ja lasteaed. Ajaloolises kohas, kus sündis üle-eelmisel sajandil silmapaistev pedagoog Johannes Käis, asub kool, mis ongi oma nime just viimase järgi saanud. Tegu ei ole aga tavalise kooliga, nimelt on tegu Eesti lõunapoolseima Waldorfkooli ja lasteaiaga.

Tunnid koolis algavad kell 9 hommikul. Lapsed tulevad kooli nii lähedal asuvatest asulatest kui ka Võru- ja Tartumaalt. Esmalt teen tutvust lasteaiaga, mis asub vanas koolimajas. Sealsetel lastel on hommikune mängutund ja kõik toad on naeru ja tegevust täis. Esialgne pelglikkus kaob mõne minutiga ja varsti juba ollakse valmis näitama oma mänguasju ja mängima ühepoolset peitusemängu külla tulnud kaameramehega.

Osad lapsed eelistasid mängida nukumajaga, samal ajal, kui teised hüppasid mööda tube ringi.

Tasakaalutorni ehitamise demonstratsioon.

9.45 kõlistas koolimajas üks õpetaja kellukest, mis tähistas vahetunni algust. Pea silmapilkselt jooksid koolimajast välja õpilased ja suundusid nõlva poole, et vahetund aktiivselt talvemõnusid nautides sisustada.

Stiilinäide, kus kelku ei ole vajagi.

Tunni ajaks asetati kelgud ukse taha puhkama.

Järjekordne kellakõlin tähistas järgmise tunni algust ja lumised õpilased suundusid tarkusi omandama. Esimesena suundusin 4-5. klassi muusikatundi. Kuna Waldorfpedagoogikas on rütmidel ja rütmikal suur tähtsus, alustati tundi kohe rütmiharjutusega. Peale sissejuhatavat harjutust võtsid pooled õpilased oma kottidest välja plokkflöödid ning teine pool klassist sai enda kätte keelpillid. Hakati harjutama igakuiseks koolisiseseks esinemiseks.

Õpilased istusid ringis, nii on parem üksteist kuulda.

Järgmisena suundusin 7. klassi kunstitundi, kus kunsti kõrval õpiti ka teadmisi astronoomiast. Nimelt tunni alguses õpetaja rääkis lühidalt päikesesüsteemist ja selle toimimisest, seejärel hakkasid õpilased joonistama oma nägemust asteroidist.

Võõrkeeli hakatakse Waldorfkoolides õppima varakult, nii õpivadki teise ja kolmanda klassi õpilased koos vene keelt. Ainus erinevus seisnes selles, et teise klassi õpilased õpivad keelt ainult suuliselt, kuid alates kolmandast klassist õpitakse juurde ka kirjakeelt. See aga koos õppimist ei seganud.

Varsti aga suundusid õpilased aulasse proove tegema lähenevaks esinemiseks ja mind ootasid kooli vanimad – 9. klassi – õpilased, kes täiendasid oma teadmisi bioloogias. Klass oli väga mehine, nimelt moodustas klassikollektiivi 4 noormeest, kes valmistusid eelseisvaks kontrolltööks.

Lõunasöögiks kogunesid kõik õpilased suurde söögisaali, kus neid ootasid makaronid ja kodune kaste. Õpilased olid jagatud klassikomplektide kaupa laudade taha ning kui kõik olid oma koha leidnud, lugesid nad kõik koos söögipalvet, kuna waldorfpedagoogika on tihedalt seotud usuga. Seda oli näha ka klassiruumides, kus igas klassis leidis mõne pildi või meene, mis oli seotud kristlusega. Õpilased sõid kiirelt kõhu täis ja suundusid taas õue mängima.