Ratas peab ametissejäämiseks saama natuke lisahääli koalitsioonierakondadelt
Riigikogu kahe aseesimehe kohale on üles seatud kolm kandidaati. Kõige vähem hääli on esialgu senise aseesimehe Jüri Ratase taga, kes vajab oma ametis püsimiseks vähemalt nelja poolthäält koalitsioonierakondadelt.
Sotsiaaldemokraatlik erakond sai möödunud nädalal endale juurde viis häält riigikogus, kui Keskerakonnast lahkunud saadikud sõlmisid sotsidega koostööleppe. Nüüd saab SDE valimistel välja käia 24 häält, Keskerakonnal vaid 21. Sotsid käisid seetõttu oma aseesimehekandidaadiks välja veteranpoliitik Eiki Nestori, et Ratase töökoht ära võtta.
Riigikogu esimehe kohale kandideerib vaid Ene Ergma, kuigi aasta tagasi esitasid sotsid Nestori kandidatuuri ka riigikogu esimehe kohale. Kuna riigikogu aseesimehe kandidaadiks on esitatud ka reformierakondlane Laine Randjärv, ongi kahele kohale kolm kandidaati.
Kaks aseesimeest valitakse ühes hääletusvoorus. Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Hääletamine on salajane, mis võib tuua üllatusi.
Et Ratas saaks jätkata, peab Keskerakond leidma vähemalt neli lisahäält kas IRLi või Reformierakonna ridadest, millega arvatavasti ka usinasti
tegeletakse.
Ilmselt panustab Keskerakond rohkem Reformierakonnale, sest Keskerakond oli Reformierakonna vastu väga mõistev oravaparteid eelmisel aastal räsinud rahastamisskandaali ajal. Reformierakond ei pruugi aga väga suuri riske võtta, sest neil tuleb kindlustada ka Randjärvele korralik hääletustulemus.
Samas pole võimatu, et mõni hääl kukub koalitsioonist ka Nestorile.
Tulemust võivad mõjutada Reformi ja IRLi pingestunud suhted, sest viimastel kuudel on üsna avalikult omavahel teravusi vahetatud.
Vaieldamatult on tegu viimase 7-8 aasta kõige põnevamate riigikogu juhatuse valimistega. Nestori-Ratase duelli võitja paneb paika ka SDE ja Keskerakonna vahelised jõuvahekorrad, näidates, kumb on opositsiooni juhtiv jõud.
