Soome lõpetas kaubalaevaga Arctic Sea seotud väljapressimise uurimise
Soome lõpetas kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisjuhtumi uurimise. Riiklik süüdistaja Jarmo Hirvonen tegi ka Soomet puudutanud juhtumi kohta otsuse süüdistus esitamata jätta.
Sündmused toimusid 2009. aasta suvel. Maltal registreeritud kuivlastilaev Arctic Sea väljus Soome Pietarsaari sadamast 2009. aasta 22. juulil, sihtkohaks Alžeeria Bejaia sadam. Lastiks oli kokku 6700 kuupmeetrit männipuu saematerjali. Puidu oli müünud Soome firma Rets Timber Oy kolmele ostjafirmale Alžeerias, vahendab MTV3.
Laev pidi Alžeeriasse saabuma 4. augustil, kuid Rootsi territoriaalvetes tuli laeva pardale kaheksa politseinikena esinenud meest. Kaaperdajad hõivasid laeva, kasutasid meeskonna vastu vägivalda ja kahjustasid kommunikatsioonisüsteemi. Meeskond koosnes 15 venelasest.
Kaaperdamise etapid:
29.7. Arctic Sead märgati viimast korda kindlalt La Manche'i väinas viis päeva pärast kaaperdamist.
4.8. Laev pidi saabuma sihtpunkti Bejaia sadamasse.
11.8. Arctic Sead märgati mitmel korral kinnitamata andmetel Aafrika läänerannikul.
17.8. Vene mereväe laev leidis Arctic Sea Cabo Verde lähedal.
Laeva omanik oli nende sündmuste ajal Maltal registreeritud Arctic Sea Ltd. Laeva opereerimise ja prahtimise eest vastutas Helsingi firma Solchart Management, mille juht oli Soomes elav venelane Viktor Matvejev.
Kaaperdamise ajal tehti Matvejevile mitmeid väljapressimiskõnesid. Soome politsei uurimisandmete järgi oli helistaja Dimitri Savins, kes oli kurjategijate jõugu juht. Savins mõisteti Moskvas piraatluse eest seitsmeks aastaks vangi.
Telefonikõnede lindistuste järgi olid ähvardused selged:
„Okei, alustame 1,5 miljoni euro suurusest nõudmisest laeva, lasti ja meeskonna eest. Ma garanteerin ka, et ei puuduta teie firma nelja ülejäänud laeva.“
„Sa oled nüüd olukorras, kus pead päästma inimesed sellel laeval.“
„Mul on juhtnöörid bossilt. Raha tuleb leida. Muidu ei näe 15 meremeest enam kunagi oma peresid.“
Matvejev ei suutnud aga vajalikku lunaraha enne ühenduse katkemist 7. augustil leida.
Riiklik süüdistaja Hirvonen leidis, et kuriteo eest oleks võinud Soomes süüdistuse esitada, aga et Savins oli juba Venemaal süüdi mõistetud, oleks Soomes uuesti süüdistuse esitamine olnud mõttetu.
Juhtumi ajal liikus palju erinevat informatsiooni selle kohta, et see võis olla seotud relvade salakaubaveoga.
„Mingeid tõendeid mingisugusest relvade salakaubaveost ei saadud, aga kogu motiiv ei selgunud samuti,“ ütles kriminaalkomissar Mika Ihaksinen Soome keskkriminaalpolitseist. „Me uurisime seda nii palju kui suutsime, aga meid ei lastud näiteks kordagi kahtlusaluseid üle kuulama.“
Arctic Sea kaaperdamist Soomes enam ei uurita, kuid Eesti ja Läti jätkavad uurimist selle üle, kes oli kaaperdamise tellija.
