Lekitamises süüdi mõistetud Alice Järvet õigustab endiselt oma käitumist
Eile Harju maakohtus süüdi mõistetud ekspolitseiniku Alice Järveti sõnul ei kahetse ta temale süüks pandud andmete edastamist, kuna politsei andmebaas, kust ta andmeid sai ja edastas, on alati olnud politseinike töövahend isikute taustkontrolli tegemiseks ja ei esine üheski seaduses.
"Ma olen endiselt oma teguviisis kindel. Seda eriti ajal, kui juba viimased pea kümme aastat on räägitud pedofiilide jms. andmebaasi loomisest, mis on äärmiselt oluline nii lasteasutuste juhtidele ja töötajatele. Minu teguviisi ei saa käsitleda seadusevastasena, kuna andmebaas Kairi (kust Järvet väidetavalt ebaseaduslikult andmeid sai - toim.) ei eksisteeri ühegi seaduse mõistes, vaid on alati olnud politseinike töövahend isikute taustkontrolli tegemiseks. Muuhulgas sisaldab see värvikat infot kodanike kohta, alates leheartiklitest kuni Facebooki postitusteni," põhjendas Järvet oma teguviisi Delfile.
Naine lisas ka, et kavatseb kindlasti kohtuotsuse edasi kaevata.
Edastas infot eksprostituudi kohta
Prokuratuur süüdistas Järvetit selles, et töötades Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina, avaldas ta talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet.
Järvet saatis süüdistuse kohaselt töökoha e-posti aadressilt oma toonasele elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile elektronkirja, mis sisaldas ühe naise tervist ja eraelu puudutavat teavet. Mõne aja pärast saatis Järvet Korpile järgmise elektronkirja, mis sisaldas ühe mehe ja kahe naise eraelu puudutavat teavet.
Järveti sõnul oli aga esimesel juhul tegemist turvakeskuse sotsiaalpedagoogiga, kes oli varem ühe kupeldaja vahendusel prostituudina leiba teeninud, kaasates samale erialale ka oma tol ajal alaealise õe. Seega edastas Järvet toonasele elukaaslasele keskerakondlasele Erki Korpile andmed, kuna viimane pakkus välja, et nimetatud pedagoog võiks olla turvakeskuse ja prefektuuri ühises narkovastases koolitusprojektis kaasatud turvakeskuse esindajana.
"Mul oli õigus kontrollida koostööpartnerite tausta ja seetõttu pidasin oluliseks teda teavitada. Ma ausalt öeldes ehmatasin ära, et sellise taustaga isik töötab sõltuvushäiretega lastega. Samal ajal peab riik aga võitlust inimkaubandusega ja justiitsministeerium oma inimkaubanduse vastu võitlemise arengukavas toonitab, et turvakeskused on üheks võimalikuks riskigrupiks," põhjendas Järvet seda, miks ta temale süüks pandavaid andmeid edasi andis. Järvet lisas ka, et selle juhtumi juhul polnud tegemist mingisuguse andmete lekitamisega, kuna neid andmeid sisaldanud kohtulahend oli kõigile avalik.
Teine juhus oli Järveti sõnul seotud aga ühe surnud narkomaani ema mobiiltelefoni numbriga, mis oli vajalik, et täpsustada haua asukohta. Kaks turvakeskuse kasvandikku, kes surnud tüdrukuga ühes rühmas olid, soovisid Järveti sõnul teada, kus Maria haud asub. "Ja kuna tüdruku surmast oli möödunud 40 päeva, soovisid nad õigeusu kombekohaselt minna kadunule austust avaldama. Saatsin Maria ema telefoni numbri," põhjendas Järvet ning lisas, et surnud narkomaani puudutav info oli patrulli ettekanne, seega ei olnud see samuti salajane info.
Protsess põhjustanud pankroti
Kuigi kohtuotsus otseselt Järveti sõnul tema ning ta poja ja tütre elu ei mõjuta, on seda siiski teinud kogu aastaid kestnud protsess, mis on naise viinud praktiliselt laostumiseni. "Kindlasti on see mõjutanud minu laste turvalisust ja majanduslikku kindlustatust. Lisaks sellele, et mu mõlemad lapsed sel aastal lõpetavad, üks põhikooli ja teine gümnaasiumi, peavad nad eksamiteks ettevalmistamise asemel muretsema minu pärast ja elama ebamõistliku pinge all," tõi naine välja.
Järvet lisas, et temal isiklikult on olnud ka selles mõttes keeruline, et viimane töökoht oli naisel kultuuripealinna meeskonnas ning talle pakuti küll seal jätkamise võimalust, kuid kuna tööleping sisaldas endas klauslit võimaliku mainekahjustamise kohta, siis muutus see keeruliseks.
Kohus mõistis süüdi
Harju maakohus tunnistas eile politsei ekskomissari Alice Järveti (38) süüdi talle ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist ja eraelu puudutavat teabe avaldamises, st kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära, so 9398,40 eurot.
Lisakaristusena võttis kohus Alice Järvetilt kolmeks aastaks õiguse töötada politseiametnikuna, teatas kohus.
Järvetilt mõisteti riigi tuludesse sundraha 480 eurot ja kaitsja tasu summas 6546 eurot jättis kohus Järveti kanda.
2011. aasta oktoobris jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata Järveti süüdimõistmise politseiandmebaasist "Kairi" andmete lekitamises, samaks jäi ka Harju maakohtus mõistetud rahaline karistus 9398 eurot.
Seejärel esitas Järvet Tallinna ringkonnakohtu otsusele kassatsiooni riigikohtule.
2012. aasta 5. aprillil tühistas riigikohus Alice Järveti süüdimõistmise täies ulatuses nii Tallinna ringkonnakohtus kui Harju maakohtus ning saatis süüasja maakohtule uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus.
Sama aasta juunis saatis Harju maakohus Järveti süüasja politseiandmebaasist andmete lekitamise süüdistuses prokuratuurile tagasi, toetudes riigikohtu lahendile, et Järveti kriminaalasja süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele.
