JUHTKIRI: Riigikogu võimumängud koguvad hoogu
Homme valitakse riigikogule esimees ning kaks uut aseesimeest. Hea tahte märgina on üks aseesimeestest kuulunud opositsiooni ridadesse ning siiani oli selleks Jüri Ratas. Aga ajad on muutunud.
Praeguse seisuga kandideerib uuesti esimeheks Ene Ergma ning aseesimeheks Jüri Ratas ning Eiki Nestor ning Laine Randjärv. Neist kolmest on Jüri Ratasel kõige vähem hääli ning ameti säilitamiseks peaksid kolm koalitsiooni saadikut talle oma abikäe ulatama.
Tekkinud olukorras võib Ratas süüdistada vaid iseennast. Aga selleks tuleb minna ajas veidi tagasi. 2011. aasta augustis valis Keskerakond endale uut esimeest. Kandidaate oli kaks: Jüri Ratas ja Edgar Savisaar. Toona koondusid Ratase selja taha mitmed riigikogulased, kes tänaseks on SDE ridadesse suundunud.
Suuremale erakonnavahetusele andis hoo sisse Kalle Laanet, keda aukohus süüdistas erakonna maine rikkumises ning seejärel otsustati ta välja visata. Laanetile järgnesid juba rohkem või vähem vabatahtlikult Rainer Vakra, Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee ja Inara Luigas. Hoolimata avalikust peedistamisest, ei lahkunud Jüri Ratas siselõhede käes vaevlevast Keskerakonnast. Millega Savisaar Ratase siiski ära võlus ja erakonda jääma keelitas, on siiani saladus.
Selle kõige tulemusena on Keskerakonna fraktsioon kuivanud 21 liikmeni. Kuna eelmise aasta aprillis erakonnast lahkunud astuvad ühte jalga SDEga, on sotsidel nüüd 24 häält. Ja nii võibki SDE kandidaat Eiki Nestor Ratase töö endale saada.
Kuuldavasti on Keskerakond aktiivselt masseerinud kõiki osapooli. Arvestades Keskerakonna mõistvat hoiakut Reformierakonna rahastamisskandaali ajal, võiks neilt Ratasele ka toetushääli oodata. Samas peab Reformierakond hoolitsema oma kandidaadi, Laine Randjärve piisava häältesaagi eest. Kogu pildi teeb veelgi hägusamaks tõsiasi, et hääletus on salajane.
Kuigi koalitsioonierakonnad näivad vähemalt väliselt üksmeelsed, näitab alles homne häältesaak, kas viimaste aegade suhteprobleemid IRLi ja Reformierakonna vahel ka lahutuse suunas arenevad. Aga kui meenutada peaministri korduvaid etteheiteid majandusministrile, siis põhjust homse hääletuse ootamiseks on küllaga.
