Hannes Danilov: ravikindlustatud inimene võib minna sinna haiglasse, kuhu ise soovib
"Meditsiin ja arstiabi on emotsionaalne, individuaalne ja tihti ka traagiline," möönis Danilov, kes ei soovinud ajakirjanduses ilmunud info põhjal kommenteerida konkreetselt Rapla haiglasse pöördunud ja hiljem Tallinna lastehaiglas surnud 16-aastase poisi juhtumit. "Tihtipeale ei ole need asjad nii, nagu esialgu paistavad."
Seoses Rapla haigla juhtumiga on aga taas päevakorda tõusnud küsimused, kas Eestis on kohta väikehaiglatele, mida nad peaksid tegema, kui usaldusväärsed nad on ja kas nende arstid on kompetentsed.
Danilovi sõnul on meditsiinis tuntud termin "kuldne tund", mis tähendab, et tunni ajaga peaks igast Eesti punktist jõudma autoga aktiivravi haiglasse ja meie maakondlikud haiglad katavad praegu selle nõude. Teine oluline asi on Danilovi sõnul turvatunne, mille inimene saab teadmisest, et haigla on tunni aja kaugusel.
See valik, millisesse haiglasse pöörduda, on Danilovi sõnul patsiendi enda või tema lähedaste teha, sest iga ravikindlustatud inimene võib minna sinna haiglasse, kuhu ta ise soovib. "See ei ole soovitus, aga see on võimalus," ütles Danilov. "See on usalduse küsimus, millist kohta inimene oma või lähedaste raviks usaldab."
Ta märkis, et inimeste usaldus Eesti tervishoiu vastu suureneb tasapisi, sest eelmisel aastal läbi viidud küsitlus patsientide rahulolu kohta oli seitse protsendipunkti kõrgem kui aasta varem. Tema sõnul ei saa rahulolu tõusu 63 protsendi pealt 70 protsendile võtta statistilise veana.
Mis puudutab aga seda, mida maakondlikud haiglad peavad tegema ja kui palju nad peavad tegema, leidis Danilov, et uus reformikava on optimaalne. "Ööpäevane erakorraline abi, sisehaigused ja hooldusravi, saab teha ka päevakirurgiat," loetles Danilov. "Kõik keerulisem koondub aga keskhaiglatesse ja piirkondlikesse haiglastesse."
Personali kompetentsi küsimuses on Danilovi sõnul erialaseltsidel oma arvutused. Näiteks kui palju üks kirurg aastas lõikama peaks, et tal säiliks kompetents. "Meil ei ole selliseid arste, kes kolme aasta tagant ühe korra pimesoolt lõikavad," kinnitas ta.
Danilovi sõnul on ka küllalt palju juhtumeid, mil arstid ise lähevad suurematest haiglatest väiksematesse haiglatesse vastuvõtule, sest pole mõtet, et kõik patsiendid sõidaksid vastuvõtule Tartusse või Tallinnasse.
"Seda tehakse ja see on levinud," sõnas Danilov ja tõi näiteks kirurgid, traumatoloogid, kardioloogid ja onkoloogid, kes käivad patsiente vastu võtmas väikehaiglates. "See on aktsepteeritav ja suurendab kompetentsi ka kohapeal."
