Pirita TOP lähiümbruse arendaja: meievastane võitlus on natuke arusaamatu

Pikki aastaid vaidlusalune Pirita TOPi ümbruse arendamine venib veelgi, sest Pirita seltsid kavatsevad läinud neljapäeval Tallinna linnavolikogus vastu võetud detailplaneeringu kohtusse anda. Arendaja väitel on see isegi hea, sest nii saavat praegused pooltühjad süüdistused õigusliku hinnangu.

Pirita TOPi nõukogu esimees Aivar Tuulberg rääkis Delfile, et vaidlusaluse maa-ala hoonestamiseks kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss, mille tingimused tulenevad 2009. aastal kinnitatud Pirita linnaosa üldplaneeringust, kus lubatu oli aluseks ka detailplaneeringule.

"Meie käitume 2009. aastal vastu võetud üldplaneeringu järgi," ütles Tuulberg Delfile. "See, mis sinna tekib, selgub alles arhitektuurikonkusil." Seetõttu ei saa tema sõnul praegu avaldada ka mingeid eskiise, sest neid lihtsalt pole olemas. Tema sõnul on praegu internetis ringlevad illustreerivad töövariandidki seitse-kaheksa aastat vanad.

Millal arhitektuurikonkurss välja võidakse kuulutada, ei osanud Tuulberg öelda, sest ees ootab ilmselt veel kohtuvaidlus Tallinna linna ja Pirita seltside vahel, kus arendajana on kolmas osapool ka TOP.

Pirita seltsidel on Tallinna linnavolikogu eelmise neljapäeva otsuse, millega kiideti heaks Tallinna Olümpia purjespordikeskuse lähiala detailplaneering Regati puiestee 1, 3 ja 5 kinnistute ja nende lähiala osas, vastu kohtusse pöördumiseks aega 30 päeva.

Tuulberg ei pidanud kohtuvaidlust halvaks lahenduseks. "Siin pole midagi imekspandavat ja ega see ei ole paha, siis saavad need pooltühjad süüdistused ka kohtuliku hinnangu," sõnas Tuulberg, kelle sõnul antakse Eestis palju asju kohtusse ja igaüks tahaks olla ju viimane, kes Piritale kolib. Ta meenutas Telliskivi seltsi, mis vaidlustas kohtus hipodroomi ala planeeringu.

"Teeme kohtuprotsessi läbi ja las kohus annab õigusliku hinnangu," rääkis Tuulberg. "Kui planeeringu vastu on sõditud juba kümme aastat, siis käime ka kohtus ära. Meie siin süüd ei näe, sest Eesti riik on maa müünud klausliga arenduseks ja Pirita linnaosa üldplaneering sätestab võimalikud ehitusmahud."

Tuulbergi sõnul on praegu igasugused eskiisid kavandatavate hoonete ja rajatiste osas eksitavad. "Täna saab seda ala vaadata kaardil kui ühte värvilist nelinurka. See on ehitusala, mille sisse tuleb 40 protsendi ulatuses hooneid ja rajatisi," selgitas ta.

Ehitustmahud ja kõrgused on määratud aga detailplaneeringus. Näiteks tõi Tuulberg, et ehituskõrgus võib selle järgi olla kuni 11 meetrit ja lisas võrdluseks, et TOP enda hoone kõrgus on 21 meetrit.

Tuulbergi sõnul ei ole emotsioonidel mingit alust ja ei saa rääkida mingist olematu merevaate sulgemisest. "Vastupidi, sinna tekib merevaade, kui sinna ehitatakse promenaad," kõneles ta. "Tervikuna pole Pirita ja Tallinna elanikele mingit draamat. Meievastane võitlus on natuke arusaamatu, sest täna on seal asfaltplatsid ja kummiremonditöökoda ja ei eksisteeri mingit roheala, kogu see draama on sügavalt eksitav linnaelanike suhtes."