JUHTKIRI: Hüvitis märatsemise eest?

2007. aastal lubas peaminister, et pronksiöö ajal tänaval märatsemisega võib enda elu ära rikkuda, sest selle eest võidakse määrata kuni viie aasta pikkune vanglakaristus. Tegelikkuses maksab Eesti riik mõnele märatsejale hoopis hüvitist.

2007. aasta aprillimässu kulud on hinnatud 1,8 miljoni euro suuruseks. 66 inimesele on esitatud kahjunõudeid 135 000 euro eest. Pärast mässu veeti kohtu ette 92 inimest. Kõige populaarsem karistus oli tingimisi vangistus ja sellise karistuse sai 54 inimest. Paraku lugu sellega ei lõppenud.

Ilmselt ei pane vist kedagi imestama, et sellest summast pole tagasi makstud kümnendikkugi. Vana uudis on ka see, et Maksim Reva, Dmitri Linter, Mark Sirõk ja Dmitri Klenski õigeks mõisteti. Ja seda hoolimata poliitikute vastupidistele lubadustele ning avalikkuse õiglustundele.

Täna langetas Euroopa inimõiguste kohus otsuse seitsme inimese kaebuse osas, milles nood süüdistasid Eesti riiki väärkohtlemises ja ebaseaduslikus kinnipidamises. Otsuse tulemusena saavad nad tuhandeid eurosid hüvitist. Eesti riigile heideti ette ülemäärase jõu kasutamist, protseduurireeglite rikkumist, väärkohtlemist ning kaebuse uurimata jätmist.

Kui aga mõelda, kuidas selline olukord on tekkinud, siis pole kohtusüsteemi poole mõtet vaadata – õigust mõistetakse seaduse alusel ning õiglustundega pole siin palju pistmist. Lisaks on ka mässajaid ähvardanud peaminister tunnistanud, et kohtud on langetanud õiged otsused.

Kui asja edasi ei kaevata, peab Eesti riik maksma näiteks kodanik Petrovile mittevaralise kahju tekitamise eest 14 000 eurot. Edasikaebamisest hoolimata on olulisim järeldus see, et politseivägivald pole üheski situatsioonis õigustatud.