SDE: majandus kasvab vaid siis, kui panustatakse inimestesse - selleks on aga vaja makse tõsta
"Eesti maksukoormus on täna oluliselt madalam kui Põhjamaades, mida on Eestis eeskujuks seatud. Suurim erinevus meie ja Põhjala riikide vahel, mis on ka maailma jõukamate hulgas, on aga investeeringud inimestesse. Inimeste igapäevaelu ja majanduse konkurentsivõime seisukohalt on võtmeküsimus tegelikult selles, mida maksudega tehakse, ütles Delfile riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev.
Sotsid usuvad, et majandus saab kasvada ainult siis, kui panustatakse inimestesse. Reformierakond ootab aga müstilist isekasvavat majandust, mille saavutamise järel võib ka oma inimeste peale mõtlema hakata, lisas Vassiljev.
Enamikus Põhjamaades on maksukoormus kasvanud
Soome viimase kümne aasta maksukoormus ei ole sisuliselt muutunud. Viimastel aastatel võib täheldada pigem kerget, kuid mitte märkimisväärset tõusu, olles 2011. aastal 43,5 protsenti SKPst. Rootsis on maksukoormus langenud kümne aastaga alla kolme protsendi ning moodustab 45 protsenti SKPst, Taanis 48,6 ehk sama palju kui ka dekaad varem. Ka Norras on maksukoormus kümne aasta jooksul säilinud ning on 42,5 protsenti SKPst. Eesti maksukoormus on kümme protsenti madalamal põhjanaabrite väikseimast ehk 33 protsendi kandis, vastas Vassiljev küsimusele, miks SDE tahab makse tõsta, kui Skandinaavias makse kogu aeg vähendatakse.
"Põhjamaades, s.t Soomes ja Skandinaaviamaades ei ole maksukoormus võrreldes kümne aasta taguse ajaga sisuliselt muutunud. Ainus, kelle puhul võib mõningasest langusest rääkida, on Rootsi. Kahtlemata on Põhjamaad olnud viimasel dekaadil majanduslikult üsna edukad, sõltudes võrdlemisi avatud majandustena siiski üldisest majanduskeskkonna muutusest, märkis Vassiljev.
Majanduskriis mõjutas märkimisväärselt ka Soomet, Rootsit ja Taanit. Samas suudeti sellest tarmukamalt taastuda kui suuremas osas Euroopas. Võttes tõe kriteeriumiks praktika, ei saa maksukoormuse muutuse ja majanduskasvu vahele Põhjamaades seoseid luua. Põhjamaine konkurentsivõime välis- ning siseturul ei põhine madalatel tööjõukuludel, mille poolest ületatakse konkurente, või ettevõtete madalal maksustamisel. Soome ja Skandinaavia majandusele annab haritud, terve ning uuendusmeelne ja –võimeline ettevõtja ja töötaja ning sünergiat loov koostöö. "Teisisõnu tasub otsida põhjamaise edu saladust investeeringutest inimkapitali, sealhulgas teadus ja arendustegevusse ning riigi poolt toetatud koostööst."
Soome, Rootsi, Taani ja Norra on iga-aastaselt koostatavas Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis stabiilselt eesotsas, mahtudes kõik viieteistkümne esimese hulka, kusjuures Soome-Rootsi lausa kolmas-neljas. Põhjamaade tugevus peitub ka edetabelites ennekõike riigi institutsioonide, hariduse, tervise, innovatsiooni ja tehnoloogilise võimekuse kategooriates.
Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti konkurentsivõime kitsaskohti ennekõike selles, mida meie põhjanaabrid saavad pidada oma tugevusteks, rääkis Vassiljev. "Inimvara arendamine eeldab riigi panust - nii sisulist kui ka finantside näol. Viimaste saamiseks on üldiselt kaks varianti, kas laenata või koguda maksudena kokku. Sotsid eelistavad laenu mitte võtta. Maksude kogumine pole eesmärk, vaid vahend, võimaldamaks liikuda põhjamaise kestliku majanduse suunas."
