JUHTKIRI: Paigast ära palgasuhted
Kas 70 000 – 80 000 eurot aastas on Eestis tippjuhile paras palk?
Mitme riigifirma – Tallinna Lennujaama, Eleringi, Levira, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara – juhi mullune palk oli just selles vahemikus.
Eesti peaminister teenis aastaga ligi 49 000 eurot ja muud ministrid 42 000 – 43 000 eurot. Eesti keskmine palk oli samal ajal ca 900 eurot kuus ehk ligi 11 000 eurot aastas. Välismaiste juhtide palgasoovidest aga annab aimu kurikuulsa Tero Taskila palk, mis oli ca 33 000 eurot kuus, ja tema järglase, Estonian Airi praeguse juhi Jan Palméri 21 500 eurot kuus. Peaaegu Taskila tasemel on ka kõrgeimad Eesti erafirmade juhtide palgad.
Juhtide ja tavaliste töötajate palgavahede õigustamiseks tuuakse mõnikord näiteks lääneriikide palgad. USA-s teenisid suurfirmade tippjuhid 2010. aastal 325 korda rohkem kui keskmine palgatöötaja. Sellega võrreldes näib siinne 7-8-kordne palgavahe tõesti tühisena. Tegelikult see siiski ei ole tühine, sest USA näide hõlmab S&P 500 ettevõtete ehk tõeliste suurfirmade tippjuhte. Näiteks Eesti Lotot oma vähem kui 40 töötajaga samasse kategooriasse panna kõlba. Kahtlus, et selle firma juht Heiki Kranich on ülemakstud, on täiesti omal kohal.
Ka teiste riigifirmade kohta sobib küsida, kas nende juhi koht jääks tõesti väärilise inimesega täitmata, kui pakkuda selle töö eest väiksemat palka. Näiteks peaminister Andrus Ansipil ei lasu kindlasti vähem tööd ja vastutust kui Riigi Kinnisvara juhil Jaak Saarniidul, pigem on vastupidi. Ometigi soostub Ansip tegema peaministri tööd 50% väiksema palga eest kui Saarniit juhib Riigi Kinnisvara.
Kas riigifirmade juhid läheksid välismaale juhitööd tegema kui neile pakkuda „kõigest“ peaministri palka? Küllap mõned läheksidki. Näiteks Sandor Liive eelkäija Eesti Energia juhi kohal, Gunnar Okk, on praegu Põhjamaade Investeerimispanga asepresident. Aga massiline lahkumine – vaevalt. Kui meie juhte tõesti ootaks välismaal hulk Taskila tasemel palkadega juhikohtasid, oleksid sinna lahkunud juba palju rohkemad kui tegelikult läinud on.
