Soomes laste mõrvas süüdistatav eestlanna: kaotasin sünnituse ajal teadvuse
Soomes oma vastsündinud laste tapmises süüdistatava eestlanna kaitse väitel ei olnud naisel mingit kohustust rasedusest kellelegi rääkida. Süüdistaja Veli-Matti Koponeni sõnul hoidis naine rasedust salajas kõigi, ka elukaaslase eest.
„Naisel ei olnud mingit kohustust oma rasedusest kellelegi rääkida. See ei viita kavatsuslikkusele. Naisel oli kavatsus kolida tagasi Eestisse. Lastekasvatamisega seotud esemed oli kavatsus osta odavamalt sealt. Seetõttu ei olnud mingeid lastehoidmiseks vajalikke esemeid ostetud,“ ütles kaitsja Juha Hellman kohtus, vahendab MTV3.
Lapsed sündisid eelmise aasta juunis Klaukkalas. Kaitse väitel oli naine korteris üksi, kuni sinna tuli kaks Eesti meest. Hellman ütles kohtus, et naine ehmus, sest kardab üht meestest.
Kaitse väitel hakkas naisel halb ja ta märkas, et sünnitus on alanud. Hellmani sõnul toimus sünnitus korteri vannitoas ja mees, keda naine kartis, oli selle juures. Mees tõmbas kaitse väitel ühe lapse üsast välja. Naine ütles, et kaotas teadvuse ega ole kindel, mis sünnituse järel toimus.
Süüdistaja Koponen on aga seda meelt, et naise sünnitus algas tema enda tegevuse tagajärjel või muul põhjusel. Süüdistaja sõnul uuris naine sünnituse esilekutsumist internetist.
Koponeni sõnul võisid laste tapmise taga olla majanduslikud põhjused, vahendab Ilta-Sanomat.
„Sellise loo puhul paneb mõtlema, milline ema võiks sellises teos süüdi olla. Tegemist võis olla sellise emaga, kes algusest peale ei räägi kellegagi ega tee midagi selle heaks, et laste heaolu oleks tagatud,“ ütles Koponen.
Süüdistaja sõnul „sobib pildiga kokku“ see, et süüdistatav ei rääkinud oma rasedusest kellelegi ka tagantjärele.
„Eeluurimisel leiti viiteid sellele, et motiiv võib leiduda majanduslikult poolelt või sellest, et laps ei sobinud sugugi tema paarisuhtesse,“ ütles Koponen.
Soomes koristajana töötanud eestlanna kuulis juunis vaid veidi aega enne sünnitust, et tema oma bioloogiline isa jättis ta testamendis pärandusest ilma. Vahetult enne jaanipäeva sai ta õelt Facebooki kaudu teada, et bioloogiline isa suri.
Süüdistaja sõnul tõuseb kohtuprotsessil esile ka küsimus, kas 27-aastane naine võib olla olnud rase ka varem.
„Sellest võib otsida viiteid selle kohta, kas ta on üldse saanud selle teo korda saata,“ ütles Koponen.
