President võtab pedofiilias süüdi mõistetud pedagoogilt teenetemärgi
President võtab Jaan Aitajalt ära talle 2001. aastal antud Valgetähe medaliklassi teenetemärgi, selgub riigipea teisipäeval allkirjastatud otsusest, vahendab BNS.
Tartu maakohus tunnistas tänavu märtsis Jaan Aitaja kokkuleppemenetluses süüdi sugulise kire rahuldamises lapseealistega. Süüdistatavale mõisteti kaheaastane tingimisi vangistus ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Muu hulgas on Aitaja kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.
Süüdistuse kohaselt rahuldas Aitaja õppeasutuse näiteringis töötades sugulist kirge kolme 10-aastase tütarlapse suhtes.
Politsei sai esmakordselt informatsiooni lapse võimalikust seksuaalsest väärkohtlemisest 2011. aasta lõpus. Uurimise käigus tulid ilmsiks 2005.- 2006. aastal aset leidnud sarnased juhtumid, milles õppeasutus saadud kahtlustest politseid ei informeerinud. Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel oli selles kriminaalasjas kokku viis episoodi.
Aitaja on varem kriminaalkorras karistamata.
2009. aastal võttis riigipea mitmes kuriteos süüdi mõistetud endiselt politseiprefektilt Aivar Otsaltilt ära talle 2006. aastal antud Kotkaristi IV klassi teenetemärgi. Samal aastal võttis Ilves natsilembusega seostatud soomlaselt Risto Mikael Teinonenilt ära talle 2001. aastal antud Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi ning riigireetmises süüdi mõistetud endiselt kõrgelt riigiametnikult Herman Simmilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
2010. aastal otsustas president võtta endiselt ministrilt ja Rahvaliidu eksjuhilt Villu Reiljanilt ära talle 2002. aastal antud Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja 2006. aastal antud Valgetähe II klassi teenetemärgi.
Teenetemärkide seaduse järgi võib president otsustada isikult teenetemärk ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
