Soomes laste tapmises süüdistatava eestlanna sõnul oli rasedus juba neljas, Eestis andmed puuduvad
Naine ütles neljapäeval kohtus, et on teinud Eestis varem kaks aborti ja sünnitanud ühe surnud lapse. Rase oli ta väidetavalt gümnaasiumi ajal 2005. aastal, ametikooli ajal 2006. aastal ja viimati 2007. aastal, vahendab Ilta-Sanomat.
Kaks esimest rasedust lõppesid naise sõnul abordiga Viljandi haiglas. Kolmas sünnitus algas naise sõnul laagriplatsil Tartu maakonnas, kuid laps sündis kiirabiautos ja lämbus sündides.
Naise juttu on kontrollitud kõigis tema nimetatud haiglates ja raviasutustes. Ütluste järgi ei ole üheski raviasutuses mingit märget selle kohta, et naine oleks kunagi külastanud nende abordi- või sünnitusosakondi.
„Ma ei oska seda seletada. Olen ka uurijatelt küsinud, kuidas saab nii olla, et minust nagu ei olekski mingit märki tervishoiuasutustes. Mõnikord olen saanud ravi nii, et ei ole kasutanud oma nime, aga nendel juhtudel olen küll,“ vastas naine süüdistaja Veli-Matti Koponeni imestusele.
Naise sõnul oli kolmas, 2007. aasta rasedus soovitud ja kavandatud koos tollase elukaaslasega.
Süüdistaja küsis, miks rääkis tollane elukaaslane sel juhul eeluurimise ajal, et ei teadnud rasedusest midagi.
„See ei ole tõsi, paljud võivad tõestada, et see on nii. Meil tekkis suur tüli sellest, kes saab lapse hooldusõiguse. Läksime lahku enne lapse sündi ja see ei olnud eriti sujuv lahkuminek,“ seletas naine.
Naise sõnul kavandas ta ka neljandat rasedust, mis lõppes vastsündinud kaksikute julma surmaga 2012. aasta juunis Soomes Klaukkalas.
„Ma ei olnud aega kuu täpsusega kindlaks määranud, aga rasestumise ärahoidmise lõpetasin ise,“ ütles naine.
Ta ei rääkinud sellest aga uuele elukaaslasele ja kaksikute isale, kellega oli suhelnud kolm aastat.
Naine ei käinud raseduse tõttu ka kordagi arsti juures või nõuandlas ega rääkinud rasedusest ühelegi lähedasele. Elukaaslane kuulis lastest ja isadusest alles politseilt.
Lapsed sündisid 2012. aasta jaanipäeva ajal, aga nende peidetud surnukehad leiti alles üle kolme kuu hiljem. Laste koljud olid purustatud kohe pärast sündi.
Süüdistaja nõuab emale kahe mõrva ja kahe hauarahu rikkumise eest eluaegset vanglakaristust. Kohus jätkas neljapäeval naise küsitlemist ja alustab tunnistajate ülekuulamist.
