Nord Stream alustab 3. ja 4. gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamist
Nord Stream AG alustas Venemaa ja Saksamaa vahelise gaasijuhtme kolmanda ja neljanda toru keskkonnamõjude hindamist, teatas loodusvarade ministeerium.
Ministeerium teavitas Läänmere-äärseid riike Taanit, Eestit, Lätit, Leedut, Soomet, Poolat ja Rootsit, et Espoo konventsiooni nõudel läbi viidav keskkonnamõjude hindamine algas 1. aprillil. Hinnangut on vaja, et saada Nord Streami teise etapi ehitamiseks luba riikidelt, mille territoriaalvesi torujuhe läbib, teatab Interfax BNS-i vahendusel.
Nord Streami gaasijuhe on kahetoruline, esimene etapp tähendab esimest kahte toru ning teine etapp kolmandat ja neljandat toru. Loodusvarade ministeeriumi sõnul on Nord Stream AG torujuhtme esialgse trassi juba paika pannud, arvesse on võetud keskkonnatundlikke piirkondi, laevaliine ning erimajandus- või puhkustsoone. Välja on töötatud ka meetmed minimeerimaks ehitustegevuse mõju keskkonnale.
Eesti majandusvööndit gaasitoru ei läbi. Torujuhet rajav Nord Stream AG esitas mullu augustis välisministeeriumile taotluse Eesti majandusvööndi uurimiseks. Valitsus otsustas detsembri lõpus uuringuluba mitte anda. Peaminister Andrus Ansip ütles mullu detsembris otsust põhjendades, et Nord Stream võib saada uurimistööde käigus infot Eesti loodusressursside kohta, kuid Eesti huvi on saada sellist infot esimesena.
Nord Stream avas Läänemere-aluse gaasijuhtme esimese gaasitoru 2011. aasta novembris ja teise mullu oktoobri alguses. Venemaalt Saksamaale kulgeva 1224 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme rajamises leppisid 2005. aastal kokku toonane Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder ning Venemaa president Vladimir Putin, seda hoolimata osa Euroopa Liidu riikide vastuseisust.
Nord Stream teatas mais, et viib lähema kaheksa kuu jooksul läbi kolmanda ja neljanda torujuhtme tasuvusanalüüsi. Analüüs hõlmab ettevõtte kava kohaselt tehnilisi lahendusi, võimalikke trasse, keskkonnamõju ja finantseerimist.
Šveitsis registreeritud Nord Stream AG-st kuulub 51 protsenti Vene riigi omanduses olevale gaasiettevõttele Gazprom, Saksa ettevõtetel BASF ja E.on Ruhrgas on kummalgi 15,5-protsendine osalus ning Hollandi ettevõttel Nederlandse Gasunie ja Prantsuse ettevõttel GDF Suez on kummalgi üheksaprotsendiline osalus.
