Rahvakogu peakorraldaja Urmo Kübar ütles Delfile, et kuigi kutsutud 500 inimesest tuli kohale vaid veidi üle 300, andsid hääletustulemused siiski objektiivse pildi eestlaste arvamusest.

Osalenud meeste ja naiste osakaal peegeldas üsna täpselt seda, kuidas nende vahekord meie ühiskonnas on. Samuti olid kõik maakonnad õiges suhtarvus esindatud. Küll aga oli vahe sees hariduses - arutlejate seas oli  kõrgharidusega inimesi rohkem, kui on nende osakaal tegelikkuses. "See sarnaneb valimistel osalemisega. Nooremad inimesed osalevad vähem kui vanemad ja kõrgharidusega inimesed on aktiivsemad kui vähem haritud," selgitas Kübar.

Tagasiside oli korraldaja sõnul valdavalt positiivne. Arutlejad said juurde palju uusi teadmisi ja nende huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu tõusis. Pooled arutlejad tõdesid ka päeva lõpus, et vähemalt mõne küsimuse puhul muutsid nad arutelude käigus meelt. "Oluline ongi, et inimene näeb ja kuuleb erinevaid vaatenurki, saab infot juurde. Teise seisukohaga inimene paneb ikka asju teise nurga alt nägema," sõnas Kübar.

Mõningad ettepanekud edaspidiseks arutlejatel siiski olid. Puutumata jäid veel mitmed ühiskondlikult teravad probleemid nagu toimetulek, eestlaste iive ja väljaränne. Need jäävad aga Kübara sõnul järgmisteks rahvaalgatuslikeks kokkusaamisteks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena