Suure osa tööst tegi ära WikiLeaksi asutaja Julian Assange, kes varjab end Rootsile väljaandmise eest Ecuadori saatkonnas Londonis. Dokumendid toovad tema sõnul esile USA mõju laialdase ulatuse üle maailma, vahendab Daily Telegraph.
Aastatest 1973-1976 pärit dokumendid ei ole lekkinud. Need on kättesaadavad USA rahvuslikes arhiivides. Nende hulgas on palju telegramme, mille on saatnud või mille adressaat on olnud USA tollane riigisekretär Henry Kissinger.
Paljud dokumendid on märkega NODIS (mitte levitamiseks) või Eyes Only (ainult teie silmadele) ning on ka selliseid, mis on märgitud salajasteks.