TABEL: Ekspertkomisjon arutas äpardunud operatsioone läbi viinud Ida-Viru haigla juhtumeid mullu seitsmel korral

Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiu kvaliteedi ekspertkomisjoni juhataja dr Marika Väli sõnul on komisjon andnud Ida-Viru keskhaigla kohta 2012. aastal seitse hinnangut, 2011. aastal neli hinnangut ja 2010. aastal viis hinnangut.

Milliseid hinnanguid otsused sisaldasid, pole tundlike isikuandmete tõttu avalik. Väli sõnul ekspertkomisjon ise uurimiseks juhtumeid ei otsi, vaid töötab vastavalt patsientidelt või nende lähedastelt või juriidiliselt esindajalt laekunud taotluste alusel.

Taotluse laekumisel teeb komisjon haiglale või arstile järelpärimise, et saada neilt ekspertiisiks vajalikke ravidokumentide koopiaid ja tervishoiutöötajate kirjalikke selgitusi.

Saadud dokumendid edastatakse vastava eriala arst- eksperdile, palvega koostada määratud eksperdiarvamus. Eriarsti eksperdiarvamus ja muud sellega seotud dokumendid saadetakse komisjoni liikmetele. Komisjoni koosolekul saadud ekspertarvamusi arutatakse ning vajadusel parandatakse või täiendatakse.

Möödunud aastal menetles komisjon kokku 132 kaebust. Arstlikke vigu tuvastati mullu 25 juhtumi puhul ehk ligi viiendikul kaebustest.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et Ida-Viru keskhaiglas läbi viidud üheksast maovähendusoperatsioonist kolm tõid kaasa tüsistused ja üks patsiendi surma. Haigla põhjendas seda lihtsalt halva õnnega.

Juhtumeid hakkas uurima ka prokuratuur. „Viru ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasjad, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas patsiendi surm võib olla tervishoiutöötaja tehtud vea tagajärg ja kas arsti on alust süüdistada surma põhjustamises ettevaatamatusest,” ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Katri Krall Päevalehele.

Staažika meditsiinitöötaja ja terviseameti juhtivinspektori Peeter Mardna sõnul ei tasu aga juhtunu põhjal veel üldistavaid järeldusi teha.

„Kui üheksast kolmel juhul tekkis tüsistus, siis peame patsientide algparameetreid võrdlema nende teiste, võib-olla saja patsiendi algparameetritega, siis saame järeldusi teha. See on väga spetsiifiline küsimus ja õige järelduse saab teha, siis kui kõiki andmeid võrrelda saame. Praegu tehakse järeldusi asja sisust midagi teadmata,“ sõnas Mardna.

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus arvudes:

Aasta	Menetletud kaebusi	Tuvastatud vigu kokku	Neist arstliku tegevuse vigu	Vajakajäämisi suhtlemises, dokumenteerimises, töökorralduses jmt
1995	2	-	-	-
1996	3	1	1	-
1997	12	4	3	1
1998	24	8	1	7
1999	52	11	3	8
2000	40	11	1	10
2001	54	16	10	6
2002	54	17	5	12
2003	78	19	1	18
2004	73	24	17	7
2005	60	17	15	2
2006	78	20	18	2
2007	63	18	12	6
2008	64	16	11	5
2009	105	24	17	7
2010	125	35	20	15
2011	128	37	28	9
2012	132	31	25	6
KOKKU	1016	294	173	121