Loomakaitsjad esitasid Karjaküla karusloomafarmi suhtes kuriteoteate
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tegi pöödumise veterinaar- ja toiduametile, politsei- ja piirivalveametile ning keskkonnaametile, kuna AS Balti Karusnahk tegevuses on ilmnenud mitmete õigusaktide rikkumised, mis vastavad muuhulgas ka kuriteo tunnustele.
“Saates "Pealtnägija" avaldatud videomaterjalist on näha, et mitmete minkide ning rebaste osas on loomapidamisnõuete täitmata jätmine viinud looma julma kohtlemiseni,” kinnitas ELSi juhatuse liige Tania Selart.
“Meediale avaldatud tõenditest ei jää kahtlust, et loomadel esinevad vigastused on tekkinud ja süvenenud pikema aja jooksul ning on pidanud olema seetõttu loomapidajale teada. Meile teadaoleva info põhjal on piisavalt tõendatud AS-i Balti Karusnahk tegevuse Karjaküla farmis minkide ja rebaste pidamisel vastavus karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule,” lisas Selart.
Raskemad rikkumised kõnealuses karusloomafarmis on seltsi hinnangul tingitud loomapidamisnõuete ning veterinaarnõuete olulisel määral täitmata jätmisest. Nii loomakaitseseadus kui ka loomatauditõrje seadus rõhutavad peetavate loomade tervise kaitse tagamise kohustuse olulisust. Loomakaitseseadus sätestab loomaomaniku kohustuse kasutada loomapidamisel vahendeid või seadmeid, mis looma ei vigastaks. Samuti on loomaomaniku kohustus kontrollida karuslooma tervist ja heaolu nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Seadus kohustab tagama loomale ka kõik eluks ja heaoluks elementaarselt vajaliku, sealhulgas kindlas koguses sööta ja joogivett, regulaarse hoolduse ning sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust.
Samuti on seltsi hinnangul tähelepanuväärne, et ettevõte tegutseb tegevusluba nõudval tegevusalal juba aastaid ilma vastava tegevusloata. Karistusseadustik keelab tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav, nähes juriidilisele isikule sellise tegevuse eest karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi.
