Hoolekandeteenused: seksuaalsed ärakasutamised hooldekodudes on erandjuhtumid
Lanno sõnul on nende halduses olevas paarikümnes teenuseüksuses, kus viibib üle 2000 psüühilise erivajadusega inimese, viimase viie aasta jooksul olnud paar seksuaalse ärakasutamise juhtumit.
„Nendest juhtumitest on teavitatud koheselt politseid, politsei ja kohus on neid sündmusi asjakohaselt menetlenud,“ kinnitas Lanno Delfile ja lisas, et ühe juhtumiga on seotud ümbruskaudne elanik, kellele on määratud reaalne vanglakaristus.
„Seega saame kindlalt väita, et seksuaalsed ärakasutamised meie hooldekodudes on erandjuhtumid,“ kinnitas ta. „Kättesaadavad on rasestumisvastased vahendid ja regulaarselt külastatakse eriarste.“
Lanno rõhutas, et kõik, kes on sellistest juhtumitest teadlikud, peaksid sellest infost rääkima. „Kui keegi näeb väärkohtlemist või ärakasutamist, tuleb sellest politseile teada anda,“ soovitas ta.
Paaril korral rasedus katkestatud
Lanno sõnul on samuti täiesti vale väide massilistest abortidest hooldekodudes. „Meie kodudes saame siinkohal rääkida mõnest juhtumist, kus rasedus on katkestatud,“ möönis ta, kuid lisas samas, et need juhtumid ei ole olnud seotud väärkohtlemisega.
Õhtuleht avaldas aprilli alguses intervjuu vaimupuudega naise emaga, kelle sõnul veetakse naisi hooldekodudest iga kuu bussidega abordile.
Naise sõnul on see kohutav avalik saladus, et hooldekodusse tulnud noori vägistatakse ja kasutatakse hiljem lõputult seksiobjektidena.
Naine rääkis ajalehele, et seda ei tee mitte ainult hooldekodu elanikud ise, vaid nüüd, kus aiad kõik on ära võetud, veavad ümberkaudsed naljaviluks noori tüdrukuid hooldekodust kaasa oma pidudele.
Lanno sõnul kahjustavad sedalaadi tõendamata väited ja süüdistused ajakirjanduses kahjustavad lõppkokkuvõttes kõigi Eestis erihoolekandeteenusel olevate inimeste huve.
„Seksuaalharidus ei ole meie kodudes tabuteema, vaid osa ühiskonnas toimetuleku õpetusest, millega tegeleme oma kodudes igapäevaselt,“ selgitas Lanno. „Seksuaaltervise teema olulisust meie kodudes peaks väljendama ka see, et aastatel 2010-2011 läbisid pooled meie klienditöötajad kahepäevase seksuaalsuse teemalise koolituse.“
Kui seksuaalse arengu ja väärkohtlemise teema on Lanno sõnul aine, mida antakse 8-12 tunni ulatuses tavapärases tegevusjuhendajate baaskoolituses. „Meie jaoks on väga oluline, et igas hooldekodus oleks kindlasti osa personalist suuremate teadmiste ning oskustega. Sageli ei piirdu nõustamine kliendi ja tema tugiisikuga, vaid oleme harinud erivajadustega inimeste seksuaalsuse teemadel ka kliendi lähedasi ning perekonnaliikmeid.
Steriliseerimist reguleerib seadus
Eestis reguleerib steriliseerimist raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus. Teovõimetu inimese puhul on võimalik eestkostjal taotleda isiku steriliseerimist. Teovõimetu inimese steriliseerimise otsustab kohus.
Lanno sõnul on hooldekodus teenusel viibival inimesel õigus ise otsustada, kas ta soovib sünnitada või raseduse katkestada.
„Teovõimetu isiku puhul võib raseduse katkestada eestkostja nõusolekul ja isiku soovil,“ selgitas Lanno. „Kui teovõimetu isik ei ole raseduse katkestamisega nõus või ei suuda tahet avaldada või kui eestkostja raseduse katkestamisega ei nõustu, võib raseduse katkestada üksnes kohtu loal.“
Lanno märkis, et hooldekodus viibib inimene teenusel vabatahtlikult, välja arvatud juhul, kui ta on teenusele suunatud kohtumääruse alusel.
„Meie soov on liikuda oma teenusekohtadega kogukondadesse, et kaoks ära võõristus ja hooldekodu elanikke koheldaks inimestena, kellel on teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed õigused,“ rääkis Lanno. „Teeme tööd selle nimel, et iga inimene, kellele meie teenust pakume, saaks tunda end hooldekodus elades turvaliselt ning avatud suhtlemine kogukonnaga meie hinnangul seda turvalisust tõstab, mitte ei vähenda.“
AS Hoolekandeteenused on Eesti suurim erihoolekannet osutav teenusepakkuja.
