President paneb Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele nurgakivi

104-aastase Eesti Rahva Muuseumi esimene päris oma kodu Tartus Raadil saab nurgakivi 30. aprillil ja selle paneb paika president Toomas Hendrik Ilves.

"Nurgakivi panek on sümboolne hetk, mil sünnib Eesti Rahva Muuseumi uue maja vaim – nurgakivisse paneme oma rahva minevikumõtted, oleviku tunnismärgid ja muidugi ka sõnumi tulevastele põlvedele!" kutsus Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas kõiki ajaloolisest hetkest osa saama.

Nurgakivi panemisele Raadil siirdutakse rongkäigus Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja eest. Mõtteline Raadile kolimine algab rituaaliga kell 17.30, rongkäik liigub mööda Veski, Liivi ja Lossi tänavat Raekoja platsile, kus peatutakse 18.15.

Samal ajal lõpeb kesklinnas akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide traditsiooniline volbrirongkäik ning Raekoja platsile oodatakse ERMi suure rongkäiguga ühinema akadeemiliste organisatsioonide liikmeid ning Tartu üliõpilaste kevadpäevadel osalejaid, muidugi ka kõiki teisi.

18.30 jätkub rongkäik üle Kaarsilla, läbi pargi ja mööda Roosi tänavat Raadile Mälestuste väljale, kus ERMi uue kodu aadressiks on Muuseumi tee 2.

Kell 19.15 algava kogunemise käigus toimub tseremoonia, mil president Toomas Hendrik Ilves asetab Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi.

Tseremoonia lõppakordiks on kontsert ansamblilt Metsatöll, mille üks solistidest on ka kultuuripärandi aasta saadik Lauri Õunapuu.

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone konkursi võitis 2006. aastal arhitektuuribüroo SARL Dorell, Ghotmeh, Tane Architects Pariisist, projekteerimisprotsessis osalesid HG Arhitektid ja Pille Lausmaa SAB Eestist ning Eesti insenerid ASi EA RENG juhtimisel.

Ehituse tellija on Riigi Kinnisvara AS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus. Muuseum avab Raadil uksed 2016. aasta teisel poolel.

Muuseumi uue hoone nurgakivi panemise tseremoonia on tänavuste Tartu muinsuskaitsepäevade lõpuüritus. Muinsuskaitsepäevadega meenutatakse 25 aasta möödumist Tartu 1988. aasta kuulsatest muinsuskaitsepäevadest, kui esimest korda toodi tuhandete inimeste ees taas välja sinimustvalge lipp ning nõuti rongkäigus ja miitingul Raadi vabastamist Nõukogude sõjaväest ning Eesti Rahva Muuseumi taastamist.

Muinsuskaitsepäevad on ka osa Eesti kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariik 95 programmist.