Ansip: varjupaiga taotlused ei ole käsitletavad poliitiliste otsustena
Peaminister Andrus Ansip ei kommenteerinud tänasel valitsuse pressikonverentsil afgaani tõlk Omarile varjupaiga taotlemisest keeldumist, kuid ütles, et varjupaiga taotlused ei ole käsitletavad poliitiliste otsustena, vaid tegemist on humaanse aktiga.
„See ei ole kaitseministeeriumi otsus, sest kaitseministeerium pole selline institutsioon, kes selliseid otsuseid langetab,“ rääkis valitsusjuht. „On hea rahvusvaheline tava, et viisa- või varjupaigataotlustele eitavate vastuste andmist ei kommenteerita. Neid kommentaare ei anta avalikkusele ega ka nendele, keda need otsused puudutavad. Ka konkreetne üksikjuhtum jääb minu kommentaarita.“
Samas selgitas Ansip üldisemalt, kuidas käib asüüli taotlemine. „Kõik varjupaiga taotlused vaadatakse ükshaaval üle,“ kinnitas ta. „Viisa ja varjupaiga taotlused menetletakse juhtum juhtumi haaval. Varjupaiga taotluse eesmärgiks peab olema oht inimese elule, see on humaanne akt, mitte poliitiline otsus. Humaanne akt leiab aset siis, kui leitakse, et taotluse rahuldamine on vajalik.“
Peaministri sõnul on tavapraktika selline, et kui ka ühel avaldust menetleval institutsioonil on vastuväide, siis taotlust ei rahuldata. „See on üleüldine asüülipoliitika,“ sõnas Ansip.
Eesti abi Afganistanile on suur
Valitsusjuht rääkis, et et Eesti abi Afganistanile on suur ja seda ei tohiks ära unustada. „Eesti kaitseväelased ja teised on teinud koostööd umbes 60 tõlgiga, lisaks on kaitseväelased teinud koostööd sadade afgaani politseinikega, sadade rahvusarmee võitlejatega,“ rääkis Ansip.
„Meie kodanikud Afganistanis on saanud abi sadadelt kohalikelt elanikelt. Kogu seda koostööd on tehtud selle nimel, et suurendada Afganistani julgeolekut. Eesti on väga olulisel määral abistanud Afganistani inimesi. Afganistanis on üheksa noort kaitseväelast pidanud maksma oma eluga. Meie abi Afganistanile on väga suur ja seda ei tasuks ära unustada,“ kõneles valitsusjuht.
Ansip hindas, et julgeoleku olukord Afganistanis on hea ja suurem osa vägedest saavad varsti lahkuda. „Riik on küllalt kiiresti arenenud ka nende aastate jooksul, mil mina olen seal käinud,“ märkis Ansip, kes on Afganistanis käinud kolm korda.
„Ka liikumine näiteks Kabuli tänavatel oli 2006. aastal komplitseeritum kui praegu, linnapilt on muutunud, lapsed saavad koolis käia, nihked on olnud positiivsed,“ vahendas Ansip. Ta lisas, et selles on olnud oma roll ka Eesti antavas arenguabis, mida siiani on umbes kuus miljonit eurot. Möödunud aastal andis Eesti Afganistanile arenguabi 1,4 miljonit eurot. „Me kavatseme ka tulevikus abi anda,“ lisas Ansip ja tõi näiteks diplomaatide koolitamise ja koostöö ülikoolide vahel.
