Hooldushaiglas tuleb patsiendil maksta keskmiselt 500-600 eurot kuus
Patsientidelt kiidusõnu saanud SA Vändra tervisekeskuses maksab üks päev tasulist hooldust 17 eurot, mis teeb kokku veidi üle 500 euro kuus.
Keskuse hinnakirjas on veel eraldi "tasuline hooldus koos mähkmete vahetamisega", mis maksab 18 eurot ööpäevas ning "dementse vanuri hooldus", mille hinnaks on 19 eurot.
Hooldusele tulles sõlmitakse patsiendiga leping ning päevas maksatavale 17-18 euro suurusele summale lisanduvad vajadusel mähkmete ja ravimite kulud.
Põlva haiglas maksab aga mittelamaja hooldamine 18 eurot ning lamaja hooldamine 20 eurot ööpäevas (540-600 eurot kuus). SA Kiviõli tervisekeskuses on kuutasu kokku 480-500 eurot.
Viljandi hooldusravi tasuliste teenuste hinnad jäävad vahemikku 16,90-21,60 eurot (507-648 eurot kuus) Haigla kodulehe järgi on hooldusravi sihtgruppi kuuluvad patsiendid "igapäevatoimingutes teistest sõltuvad, kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, kelle tervislik ja funktsionaalne seisund on stabiilne ning kes vajavad pidevat (ööpäevaringselt või perioodiliselt) õendushooldust".
Sellest, et hooldushaiglate hind on tihti inimestele ülejõu käiv, kirjutas hiljuti Eesti Ekspressi ajakirjanik Andrei Hvostov Eesti Päevalehe laupäevalehe LP artiklis "Minu elu Annleenaga". Artikkel pälvis palju vastukaja ning hulgaliselt tagasisidet inimestelt, kes on samas olukorras.
Lisaks kirjutas Kärt Anvelt 23.aprillil, et ligi 60 protsenti tööealistest hooldajatest pingutavad töö kõrvalt ja 40 protsenti on pidanud palgatööst loobuma.
Tervishoiuekspert Peeter Mardna leiab, et kodus lähedast haiget inimest hooldavale inimesele peaks riik maksma vähemalt 50 protsenti summast, mis kulub haiglas sama teenuse peale. Hetkel on see summa vaid 10 protsenti.
"Me ehitame miljonite eest hooldekodusid ja maksame hooldekodus hoidmise eest umbes 500 eurot kuus. Samas võiksime kodus hooldavale pereliikmele säilitada tööstaaži, maksta 250 eurot kuus ning probleem oleks lahendatud," ütles Mardna Delfile.
Mardna sõnul on raske hinnata, kui palju on reaalselt kodudes neid inimesi, kes hooldeteenust vajaksid. Järjekordades on neid tema sõnul aga tuhandeid.
