Urmas Paet: Afganistanis on elu praegu parem kui kunagi varem pärast NSVL vägede sissetungi
Paet ütles Delfile, et asüülitaotluste rahuldamine või mitterahuldamine on kõigil riikidel seotud konkreetsete isikutega.
"Ümberasumistaotlusi analüüsitakse põhjalikult erinevates ametkondades," selgitas välisminister. "Kõiki samalaadseid taotlusi vaadatakse läbi juhtumipõhiselt." Ta lisas samas, et konkreetset isikut puudutavaid andmeid ega asjaolusid ei saa ta kommenteerida.
Afganistanis on toimunud oluline areng
Paet rääkis olukorrast, milles Afganistani inimesed praegu elavad. "Viimastel aastatel on toimunud oluline areng nii julgeolekuolukorra paranemisel kui kogu ühiskonna edasiminekul, seda näiteks nii hariduses, tervishoius kui paljudes muudes valdkondades," loetles ta.
"Oma riigi tulevikku on lisaks paljudele tõlkidele panustanud väga otseselt nii Afganistani arstid, kes ravivad naisi ja lapsi, õpetajad, kes õpetavad taas ka tüdrukuid, Afganistani politseinikud ja sõjaväelased, kes otseselt võitlevad äärmuslastega," tõi välisminister välja inimeste panuse. "Tänu kõigile neile on olnud võimalik Afganistani ühiskonna oluline muutumine viimastel aastatel, võrreldes Talibani valitsusajaga. Neid inimesi on kokku vähemalt sadu tuhandeid."
Oma kogemusest rääkis Paet, et viimati paar nädalat tagasi Kabulis ja Lashkar Gah’s käies nägi ta tänavatel koolivormides palju väikeseid tüdrukuid, mis varasematel aastatel nii ei olnud. "Helmandis, kuhu ka Eesti abi on olnud peamiselt suunatud, jääb järjest rohkem emasid ja lapsi sünnitustel ellu ning järjest rohkem lapsi näeb oma viiendat sünnipäeva. See on olnud võimalik vaid seetõttu, et julgeolek on kindlam ning kooli- ja haiglavõrk taastekkinud."
Julgeolekuolukorra oluline paranemine on välisministri sõnul teinud ka võimalikuks julgeolekuvastutuse üleandmise rahvusvahelistel jõududelt Afganistani enda armeele ja politseile. Samas suurem osa rahvusvahelisest kontingendist jääb Afganistani veel aastaks. Seega pole ka tänane olukord veel lõplik tõde, lisas Paet.
Ees ootavad presidendivalimised
Paet märkis, et aasta pärast, kui rahvusvahelised jõud suures osas lahkuvad, peab Afganistani julgeolekuolukord olema veelgi kindlustatum ning ühiskond toimima veelgi kindlamalt. "Selleni on veel vähemalt aasta. 2014. aastal on veel ees ka Afganistani presidendivalimised ning poliitilise tasakaalu kindlustamine," sõnas ta.
Välisministri sõnul on Eesti Afganistani tulevikku palju panustanud ning teeb seda edasi. "Nii meie kui kogu rahvusvahelise kogukonna eesmärk on, et Afganistani inimesed saaksid rahumeelselt elada oma kodumaal ning ka teistes riikides viibivad põgenikud sinna tagasi pöörduda. Põgenike tagasipöördumine Afganistani on juba ka alanud," ütles Paet.
Välisministri sõnul on kõike eeltoodut arvestades tänase Afganistani julgeolekuolukord sealse riigi elanikele parem, kui see ükskõik, mis ajal viimase 34 aasta jooksul on olnud ehk alates 1979. aastast, mil Nõukogude Liit Afganistani tungis ning selle riigi normaalse elukorralduse pikaks ajaks hävitas.
