Justiitsministeerium tahab vangidele rohkem kongiruumi anda

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastamisele vangla sisekorraeeskirja muudatuse, mille kohaselt suureneb tulevast aastast kohustuslik kambripind ühe vangi kohta kahelt ja poolelt ruutmeetrilt kolmele ruutmeetrile.

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Priit Kama sõnul näitab Euroopa Inimõiguste Kohtu viimase aja praktika, et kolmeruutmeetrine kambripind vangi kohta on hädavajalik miinimum ning kohus on konkreetsetes kohtuasjades määranud väiksema kui kolmeruutmeetrise kambripinna tõttu mitme riigi vangidele ka rahalise kompensatsiooni, teatas ministeerium.

„Eesti oludes ei puuduta inimõiguste kohtu järeldused Tartu ja Viru vanglat, küll aga Tallinna, Harku ja Murru vanglat. Nendes vana tüüpi vanglates inimõiguste kohtu praktikaga vastavusse viimiseks on vajalik vähendada kokku 190 vanglakohta ja umbes 150 vangi, mis omakorda võimaldab oluliselt tugevdada järelevalvet neis vanglates,“ täpsustas Kama.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüütiku Jako Salla ütles, et kuigi viimase kaheksa aasta jooksul on vangide arv Eestis vähenenud 1200 võrra, on Eesti jätkuvalt vangide suhtarvu mõistes Euroopa Liidus esimeste seas.

„Kui Euroopa Liidus on keskmiselt ca 120 vangi 100 000 elaniku kohta, siis Eestis on see suhtarv vaatamata vangide arvu vähenemisele ikkagi umbes 250 vangi saja tuhande inimese kohta, ehk kaks korda suurem. Kui aga vaadata registreeritud kuritegevuse statistikat, saab kinnitada, et vangide arvu vähenemine ei ole kuritegevust Eestis suurendanud. Kuritegevus on pidevas langustrendis ja viimase kaheksa aastaga on registreeritud kuritegude arv langenud ca 50 tuhandelt 40-le tuhandele aastas.“

Kambripinna suurendamise eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi muudatusi kriminaalpoliitikas ning karistuspraktikas. Küll ühtlustatakse muudatusega erinevate asutuste tegevusi ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel ja vahistamisettepanekute tegemisel.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus hiljuti justiitsministeeriumi poole seoses Viru vangla kinnipeetava pöördumisega, ning leidis, et justiitsministri määrus, mis käsitleb vangla sisekorraeeskirja, on vastuolus põhiseaduse, vangistusseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Kinnipeetav leidis, et minimaalselt 2,5 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta toas või kambris, on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes inimväärikuse rikkumine.

Justiitsministeerium on selgitanud õiguskantslerile, et määrusega kehtestatud minimaalne kambri pindala võib olla problemaatiline, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks olnud inimväärikust alandava olukorraga.