Nigeeria president kuulutas islamistide rünnakute tõttu kolmes osariigis välja eriolukorra

Nigeeria president Goodluck Jonathan kuulutas pärast islamistlike võitlejate veriseid rünnakuid kolmes osariigis välja eriolukorra. Jonathani sõnul teeb armee kõik, et lõpetada mässuliste ja terroristide karistamatu tegevus Borno, Adamawa ja Yobe osariikides.

„Me ei seisa silmitsi mitte ainult relvastatud võitluse või kurjategijatega, vaid terroristlike rühmituste mässu ja ülestõusuga, mis kujutab endast väga tõsist ohtu rahvuslikule ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele,“ ütles president Jonathan teisipäevases telepöördumises, vahendab BBC News.

Viidates viimastele rünnakutele valitsushoonete vastu ning ametnike ja teiste tsiviilisikute tapmistele, ütles president, et see tegevus võrdub sõjakuulutamisega.

„Me jahime neid ja me õngitseme nad välja ja me toome nad kohtu ette,“ ütles president. „Kaitsejõudude staabiülemale on antud korraldus viia viivitamatult väed nendesse osariikidesse, et viia läbi efektiivsemad sisejulgeolekuoperatsioonid. Sõjaväelastel ja teistel nendes operatsioonides osalevatel julgeolekuagentuuridel on käsk teha kõik vajalik, et lõpetada mässuliste ja terroristide karistamatus.“

Samal ajal rõhutas Jonathan, et vaatamata eriolukorrale jäävad kolme osariigi poliitikud ametisse.

Nigeeria presidendil on eriolukorra puhul õigus vallandada kohalikke poliitikuid ja panna nende asemel ametisse ajutisi võimuorganeid.

„Borno osariigi mõningad põhjapoolsed osad on juba üle võtnud rühmitused, mis on ustavad Nigeeria omast erinevatele lippudele,“ ütles Jonathan.

Presidendi pressiesindaja Doyin Okupi ütles hiljem, et Borno, Yobe ja Adamawa kubernerid on olukorraga väga hästi kurssi viidud ning toetavad täielikult eriolukorra väljakuulutamist.

Nigeeria kuberneride foorum, mis esindab riigi kõigi 36 osariigi kubernere, hoiatas esmaspäeval Jonathani eriolukorra kehtestamise eest.

Eelmisel nädalal pidi Jonathan kodumaal valitseva vägivalla tõttu katkestama visiidi Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Suuremas osas vägivallas, milles on alates 2010. aastast hukkunud 2000 inimest, süüdistatakse Boko Harami võitlejaid. Islamistlik rühmitus, mille nimetus tähendab kohalikus hausa keeles „lääne haridus on keelatud“, võitleb valitsuse kukutamise ja islamiriigi loomise eest Nigeeria põhjaosas.

160 miljoni elanikuga paljurahvuselist riiki Nigeeriat lõhestavad ka konfliktid maa, usu ja nafta üle.