Ilves: inimarengu aruanne osutab, et Eestil läheb hästi
Täna avaldatud uus inimarengu aruanne tõestab, et Eestil on läinud tegelikult hästi, ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti Koostöö Kogu korraldatud Eesti inimarengu aruande tutvustamisel Tallinna Ülikoolis.
Eesti on enamuses eluvaldkondades – sh demokraatia, vabadus, riigi areng, usaldus institutsioonide vastu, innovatsioon ja korruptsioon - kogu Euroopa Liidu kontekstis keskmisel või keskmisest paremal tasemel, tõdes riigipea, viidates raportis olnud kokkuvõtvale tabelile.
„Samas osutab aruanne meie nõrkadele kohtadele – asjadele, millega peame tegelema, et teha Eesti korda,“ sõnas ta presidendi kantselei teatel.
Valdkonnad, milles on meil on vaja ülejäänud Euroopale järele jõudmiseks pingutada on tervis ja inimeste eluiga, sissetulekud ja töö tootlikkus ning sallivus ja sooline võrdõiguslikkus, rõhutas Ilves, lisades: „Endiselt oleme tõrksad aitama pagulasi, endiselt on meil raske elada kõrvuti erinevate inimestega.“
Ilvese sõnul on just need sellised asjad, mis paljuski sõltuvad inimestest enestest, mitte riigist. „Suhtumist teistesse inimestesse ning hoolitsust oma tervise ja turvalisuse eest saab igaüks ise parandada. Igal inimesel on võimalik endal panustada selleks, et meie seni alla Euroopa keskmise olevad näitajad paraneks.“
Samuti juhtis president tähelepanu raportist paljastuvatele huvitavatele vastuoludele. Meie ülikoolide õppurite seas on naiste ülekaal suurim Euroopas, samas on suurim sooline palgalõhe. Meeste madal haridustase ja naiste madalad palgad soosivad noorte naiste väljarändu. „Me peaksime kasutama oma inimressurssi paremini,“ tõdes president Ilves. „Meie inimestest igaüks on võimalus, kasutagem seda.“
Teine vastuolu on see, et meie rahulolu olevaga on suhteliselt madal, kuid usk tulevikku on Euroopa keskmisest kõrgem. „Usu ja tahtmise kõrval vajame ka tarku ja kaugele vaatavaid poliitilisi otsuseid,“ ütles president. „Peame mõtlema, mida riik saaks teha, et muuta inimeste käitumist nii, et me saaksime tulevikus olla uhked ka nende näitajate üle, mis olenevad inimeste endi otsustest.“
