LOE JA TÄIENDA: Valija kirjutas riigikogule uue eetikakoodeksi

Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühendus GRECO andis Eestile soovituse töötada välja eetikakoodeks, mille järgi talitamine oleks kohustuslik kõigile riigikogu liikmetele.

Käitumiskoodeks on riigikogule igati vajalik, sest rahvasaadikute eneseregulatsiooni võime on endiselt nullilähedane.

Eetikakoodeksi loomise võttis esialgu enda peale riigikogu majanduskomisjoni juht Kaja Kallas. Ent kuna Kallasel on, tsiteerides rahandusminister Jürgen Ligi, "kaunid suured silmad tavaliselt kinnise suu kohal", siis ei häbene ma koodeksi loomisele õlga alla panna.

Nii et, Kaja, pole tänu väärt – siin on minu poolt väljapakutav käitumiskoodeks Eesti rahva esinduskogule. Ning mitte ainult, koodeks on mõeldud teistelegi kõrgetele riigiametnikele.

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu käitumiskoodeks

1.Üldised põhimõtted

1.1 Käitumiskoodeksi järgimine on kohustuslik kõigile riigikogulastele. Koodeksi mittetäitmise puhul võetakse kasutusele vajaminevad sanktsioonid, neist raskeim on riigikogust välja heitmine. Aga pole hullu, sest sellisel juhul leitakse riigikogu liikmele uus ametikoht, kus ta hakkab rikkumisest olenemata samaväärset palka saama. 

Selgitus: Koodeksipunkti aluseks on seik möödunud aastast, mil taatlemata kiirusemõõtjate alusel trahvinud Ida prefektuuri prefekt Aldis Alus ametikohalt tagasi astus. Alus ei pidanud kaua haavu lakkuma, sest õigepea leiti talle koht politsei- ja piirivalveametis, kus mees hakkas tööle politseinõunikuna. Palk 2600 eurot kuus, mis on prefektina saadud töötasust vaid paarisaja euro võrra väiksem. 

1.2 Käitumiskoodeksi rikkumine ministri poolt tähendab automaatset tagasiastumist. On see ju igati loogiline niivõrd elementaarse ämbrisseastumise puhul. Kui minister tagasi astuda ei soovi, siis pole hullu, selle otsusega võib viivitada nii kaua, kui austatud minister ise soovib. Juhul, kui minister ka pärast tagasiastumist endal endiselt süüd ei näe, võib kahetsusväärses olukorras endale meelepärasele süüdlasele osutada.

Selgitus: Möödunud aasta mais juhtis Postimehes ilmunud arvamusloos Silver Meikar tähelepanu Reformierakonna sees toimuvatele rahaliikumistele. Kahtlastes annetustes sai süüdistuse muuhulgas justiitsminister Kristen Michal, kelle tagasiastumine kohe skandaali alguses oleks olnud loogiline samm. Sellest hoolimata võttis see Michalil aega enam kui pool aastat. Avalikus kirjas, kus Michal enda otsust põhjendas, suunas ta süü fookuse väga oskuslikult riigiprokuratuuri poole.

2. Rahaga käitumine

2.1 Selleks, et erakondade rahastamine võimalikult läbipaistev oleks, tuleb kõigil riigikogu liikmetel oma ämmad registreerida avalikkusele suletud ämma-listis. See-eest on listi kantud ämmad kõigile saadikutele vabaks kasutamiseks, see tähendab, et raha võib laenata kõigi saadikute ämmadelt.

Selgitus: Poliitik Kristjan Karis tunnistas riigiprokuratuuris, et sai Reformierakonna toetamiseks raha oma elukaaslase emalt. "Ämma kapist" on saanud poliitilises kultuuris laialtlevinud termin, mille all mõeldakse kõiki kahtlase päritoluga annetusi. Küll aga on tänaseks päevaks välja tulnud, et müütiline "ämm" on ka tegelikult olemas.

3. Avalikud väljaütlemised

See koodeksi alateema on ainuisikuliselt suunatud peaministrile, kelle sõnad panevad ka kõige poliitikakaugema kodaniku kulmu kergitama.

3.1 Võib juhtuda, et üldsus seab kahtluse alla otsuse, mille tegemises peaminister ise kindel on. Kuigi otsuse tegemine kujutab avalikkuse arvates ohtu mitte ainult interneti tulevikule vaid sõnavabadusele üldiselt, siis pole hullu, lihtsalt naeruväärista neid. Kõige parem viis naeruvääristamiseks on otseloomulikult seada ritta suvalised sõnad.

Selgitus: Just suvaliste sõnadega ehmatas peaminister Andrus Ansip möödunud aasta algul Riigikogu infotunnis kõiki kuulajaid. Nimelt leidis ta, et kõik ACTA-s (võltsimisvastane kaubandusleping) kahtlejad või selle vastajad on "seemneid söönud" ning pakkus välja, et "selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse".

3.2 Kui erakonna segaste rahaasjade tulemusena on nõrgenenud kogu riigi poliitiline kultuur, siis võib erakonna eesotsas olev peaminister ise otsustada, millal, kuidas ja kas üldse ta vabandada soovib. Mida hiljem ja madalama nivooga, seda parem.

Selgitus: Möödunud aasta mais alguse saanud Reformierakonna rahastamisskandaal kulmineerus detsembris, kui justiitsminister Michal kohalt tagasi astus. Avalikkust jahmatas aga hoopis peaminister Ansipi vabandus, mida enam keegi kuulda ei lootnud. Saabus ta aga seitse kuud hiljem ja väga-väga vagusi.

Antud koodeks ei ole muidugi lõplik. Küll aga usun, et see annab hea põhja, mille pealt edasi minna.