"Kui suudame pidurdada töövõimetute inimeste arvu kiiret kasvu ning aidata tööle naasta kasvõi ühel inimesel kümnest, oleme astunud suure sammu nii nende inimeste toimetuleku kui kogu ühiskonna jaoks," ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas Delfile.

Rõivas lisas, et eelkõige saab aidata neid, kes ise tööellu naasta soovivaid.

Sotsiaalministeeriumis kavandatava reformi järgi on vähenenud töövõimet võimalik inimesse, abivahenditesse või töökeskkonda investeerimisel suurendada või taastada. 

Ministri sõnul on tööandjad, töövõtjad kui erivajadustega inimeste esindusorganisatsioonid olnud reformi kavandamisse kaasatud ning huvitatud sellest, et reform õnnestuks.

"Nii rehabilitatsioonteenused kui töövõimet taastavad abivahendid on sageli kulukad ning riigil on põhjust inimeste püüdlustele nii nõu kui jõuga kaasa aidata," rääkis Rõivas. "Lisaks inimestesse investeerimisele oleme kavandanud ka töökohtade kohandamist erivajadustega inimeste vajadusele vastavaks, see on oluline ja oodatud lisatugi ka tööandjatele."

Ministri sõnul on mitmeid näiteid sellest, kuidas tööandjad on investeerinud näiteks liikumispuudega inimeste võimalustesse tööruumides liikuda või vaegkuuljate võimalustesse koosolekutel räägitust osa saada.

"Tulevikus soovime tööandjaid selliste investeeringute tegemisel veelgi enam toetada, et vähendada oluliselt lisakulusid erivajadustega inimeste palkamisel," märkis Rõivas.

Rõivas selgitas, et reformi kava näev ette ka rahastamismudeli muutmist. "Töövõimetoetust ei hakata maksma töötukindlustuse vahenditest, vaid vajalikud summad eraldatakse töötukassale riigieelarvest," märkis Rõivas.

Ta lisas, et koostöös rahandusministeeriumiga välja töötatud reformi rahastamise detailid tulevad valitsuses arutelule lähinädalatel.

"Oleme reformi õnnestumiseks ja erivajadusega inimeste tööle aitamiseks kavandanud kokku 200 miljonit eurot, mis lisandub  töövõimetoetuse vahenditele," ütles Rõivas ja lisas, et inimeste töövõime taastamisele on vahendeid planeeritud ka ennetustegevusteks.

Tänavu aasta alguses oli Eestis registreeritud 98 000 töövõimetuspensionäri, neist 63 000 ei töötanud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena