Kaitsepolitseiniku hukkumisjuhtumiga seotud eestlast ähvardab Hispaanias uus suur kohtuasi
Nimelt otsustas Harju maakohus 22. juuni määrusega rahuldada Põlvamaal politseiniku hukkumisega lõppenud operatsiooni ühe tegelase Martin Villemsi suhtes koostatud Euroopa vahistamismääruse.
Nimetatud määrusega nõustus kohus Villemsi loovutamisega Hispaania Kuningriigile Euroopa vahistamismääruse alusel ning loovutas mehe Hispaania ametivõimudele kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks, teatas kohtu pressiesindaja Kristina Ots Delfile.
Arvestades aga Eesti kriminaalmenetlusseadustikku, siis loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
Advokaat edasi ei kaeba
Villemsi advokaadi Andres Simsoni sõnul nad otsust ringkonnakohtusse edasi kaevata ei plaani, kuna on selle lahendusega rahul, et Villemsi üle peetaks kohut Hispaanias. Seda aga, kui kaua võib mehe viimine Hispaaniasse aega võtta, Simson öelda ei osanud. "Suurusjärgus ehk pool aastat, aga seda on raske prognoosida selliste juhtumite puhul," ütles Simson.
Riigiprokurör Eve Olesk ütles mõned kuud tagasi Delfile, et 43-aastast Martin Villemsit kahtlustatakse Hispaanias kuulumises kuritegelikku gruppi, kes tegeles maksevahendite võltsimisega ning võltsitud maksevahendi kasutamises.
Kaitsepolitseiniku hukkumine Põlvamaal
Laiemale avalikkusele sai Villems tuntuks 2011. aastal, kui selgus, et justnimelt Villemsiga seotud relvaäri uurimise raames korraldatud läbiotsimise käigus hukkusid 2011. aasta 4. mail Põlvamaal Orava vallas kaitsepolitseiametnik Tarmo Laul ja taluperemees Ago Ursel Waaks ning kuulitabamuse sai veel kaks läbiotsimisel osalenud politseiametnikku.
Vahetult pärast tulistamist peeti toona Eesti-Vene kontrolljoone lähistel kinni ka relvaäris osalemises kahtlustatav, varem karistamata Peeter Waaks (33), Tartus aga varem kohtulikult karistatud Igor Pantšenko ja Martin Villems.
Eesti Ekspress kirjutas toona paar kuud hiljem, et kunagiste narkokuritegude eest 2000. aastal USAsse pagenud Villems tegutses aastaid välismaal.
Pika kriminaalse taustaga Villems
2005. aasta kevadel vahistas FBI ühe Chicagos elanud eestlase, kelle juurest leiti krediitkaartide võltsimise seadmed, mitukümmend plastkaarti jms. Need kuulusid Villemsile, kes ise elas San Franciscos, kuid ennast ajutiselt Chicagos varjas ja kuritöövahendid “hoiule” jättis, kirjutas Ekspress.
Mais 2007 saatsid Ühendriikide võimud Martin Villemsi Atlanta lennuvälja kaudu riigist välja. Väidetavalt viibis ta enne Eestisse naasmist mõnda aega ka Hispaanias, kus mees oli suure tõenäosusega ka illegaalsete tegevustega tihedalt seotud.
Eestis tekkisid tal aga peagi uued pahandused ning septembris 2009 pidas Tartu politsei mehe Maarjamõisa polikliiniku lähistel kinni ja võttis tema autost ära kartulikrõpsupakki peidetud 180 grammi marihuaanat.
Villems rääkis toona kohtus, et sai narkoaine vahetuskaubana oma vana auto eest. Ta ütles, et on kanepit tarvitanud juba 15 aastat ning et teadmine, et mitmes Euroopa riigis on kanep legaalne, viis ta eksiteele. 2010. aasta mais karistas Tartu kohus Villemsit marihuaana omamise eest kahe ja poole aastase vangistusega, millest üheksa kuud tuli kanda reaalselt – teisisõnu, nädal pärast otsuse kuulutamist mees vabanes.
Mees vahistati Põlvamaa juhtumi raames uuesti 2011. aasta mais ning sama aasta suvel alanud kohtuprotsessil Villems ennast relvadega äritsemises süüdi ei tunnistanud.
Hetkel Tartu vanglas viibiv Martin Villems on Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi poeg.
