Valitsus kiitis heaks Eesti ja Venemaa piirilepete eelnõud
Valitsus kiitis lepingud heaks lähtudes põhiseadusest tulenevast riikliku järjepidevuse põhimõttest.
Valitsus tugines otsust tehes ka õiguskantsleri seisukohale, et Eesti põhiseadusest tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte on kaitstud. Piirilepingutele avaldas oma toetust 14. mail ka Riigikogu väliskomisjon.
Võrreldes 2005. aastal allkirjastatud lepingutega on uutesse lepingutesse lisatud lause, et lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning kinnitatakse, et pooltel puuduvad teineteise suhtes territoriaalsed nõudmised.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
2012. aasta oktoobris tegi Riigikogu väliskomisjon koos kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajatega valitsusele ettepaneku, alustada Venemaaga konsultatsioone mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks. Sama aasta 14. oktoobril Luksemburgis välisminister Urmas Paeti ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel toimunud kohtumisel lepiti kokku konsultatsioonide läbiviimises, eesmärgiga leida võimalus piirilepete jõustamiseks.
Eestit esindasid konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik. Venemaa delegatsiooni eesotsas oli Vene välisministeeriumi esimene asevälisminister Vladimir Titov ja 2. Euroopa osakonna direktor Viktor Tatarintsev.
Lepingute eesmärk on reguleerida Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.
Nüüd on piirilepet uuendatud kahe lausega, millest üks ütleb, et leppega reguleeritakse ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi, ja teine kinnitab, et kummalgi riigil pole teise suhtes territoriaalseid nõudmisi.
Riigipiiri leping käsitleb ainult riigipiiri joone kulgemist, millele Tartu rahulepingus vastab artikli III lõige 1. Sellest tulenevalt asendab riigipiiri leping Tartu rahulepingu artikli III lõiget 1 ainult niivõrd, kuivõrd ta erineb artikli III lõikes 1 sätestatust. Valitsusel ja riigikogul on vajalik anda leppe menetlemisel selged sellekohased kinnitused.
IRLi volikogu peab vajalikuks, et valitsus alustaks piirileppest tulenevaid võimalusi kasutades viivitamata tegevust selleks, et kahepoolselt reguleeritaks ka veekasutuseeskirju, laevandust, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühist kasutamist, kalastustingimusi, muud majandustegevust piirivetes ning riigipiiri režiimi eri aspekte.
Eile õhtul kiitis IRL-i volikogu piirileppe uuel kujul heaks.
