Kohus asub Eesti ühe esimese eluaegse vangi ennetähtaegset vabastamist vaagima

Harju maakohus arutab homme taasiseseivunud Eesti üheks esimeseks eluaegseks vangiks peetava Oleg Pjatnitski enne tähtaega vanglast vabastamist.

1959. aastal sündinud Oleg Pjatnitski pandi vangi juba 1983. aastal ühe varguse pärast. Vanglas viibides toime pandud tapmiste eest mõisteti ta aga 1992. aastal surma, kuid 1993. aastal sai ta president Lennart Merilt armu ning surmanuhtluse asemel eluaegse vanglakaristuse.

Hilisemate vägivallategude eest on talle mõistetud ka lisaks veel üks 9-aastane vanglakaristus. Nimelt noris mees aastaid tagasi tüli Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga. Kui algul peksis enesekontrolli kaotanud Tenetov Pjatnitski veriseks, siis samal õhtul maksis Pjatnitski kätte ning torkas Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kaisa Lutter on Delfile rääkinud, et ennetähtaegseks vabanemiseks ei pea vangid üldjuhul ise taotlust esitama, vaid kui saabub tähtaeg ennetähtaegseks vabanemiseks, siis saadetakse nende materjalid automaatselt kohtusse, kes teeb otsuse selle kohta, kas vang vabastada ennetähtaegselt või mitte.

Selline aeg on raskete kuritegude puhul siis, kui on kantud 2/3 karistusest, muudel juhtudel 1/2 karistusest. Eluaegse vangistuse puhul peab süüdimõistetu karistusest olema kandnud aga vähemalt 30 aastat.

Kuna Pjatnitski puhul ongi seadusega ette nähtud aeg täitunud, siis on tema suhtes alustatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust.

Eestis on praegu 38 eluaegset vangi, kellest kahele mõistetud karistus ei ole veel jõustunud.